Uudised

Ukse-eest-vedu, mille puhul jäätmed võetakse kodu juurest peale, annab tõestatult paremaid tulemusi kui muud alternatiivid, nagu avatud või lukustatud avalikud prügikastid. Avalike prügikastide kasutamine on pigem vabatahtlik, kuid ukse-eest-veo puhul motiveeritakse leibkondi iga jäätmeliiki sortima ja nii süsteemis osalema. Ukse-eest-vedu kasutavatel omavalitsustel on kõrgeim liigiti kogumise määr, kuna need süsteemid keskenduvad isiklikule vastutusele. Ukse-eest-veo puhul […]

Uue kogumissüsteemi käivitamiseks soovitame rakendada seda kõigepealt katsepiirkondades, kuna see annab linnale hea võimaluse väiksemas ulatuses katsetada ja kontrollida optimaalse süsteemi leidmiseks tehtud valikuid. Need võivad hõlmata prügikastide suurust, kogumise sagedust, teatud kottide kasutamist jne. Tulemuste võrdlemiseks on võimalik katsetada eri süsteeme, kuigi tulemused võivad konstantse muutuja puudumise tõttu olla kehvemad või ebatäpsed. Kaasake uude […]

Rootsi linn Lund on hea näide sellest, kuidas omavalitsused saavad kohandada oma süsteeme linnaosa järgi. Lundi süsteem toimib hästi: eraldi kogutakse 63–75% toidujäätmetest ning jäätmete saastatuse määr on ainult 2–5%. Linn, mille elanike arv on 125 000, asustustihedus 290 inimest km2 kohta, millel on ülikool ning mille peamised majandusvaldkonnad on teenindus- ja tehnoloogiatööstus, on olenevalt linna- […]

Optimaalse biojäätmete kogumise süsteemi kavandamine. Omavalitsus või piirkond peab parima biojäätmete kogumise süsteemi väljaselgitamiseks võtma arvesse mitut olulist tegurit: piirkondlikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja demograafilisi omadusi. Need on küsimused, millele peab biojäätmete kogumise süsteemi kavandades vastuse leidma. Piirkondlikud omadused Kui suur on elanikkond ja kui tihe on asustus? Kas inimesed elavad peamiselt maal, linnalähedases, pooleldi linnastunud […]

Kohaliku tasandi biojäätmete kogumise süsteemi kavandamisel tuleb kindlasti arvestada toidu- ja aiajäätmete erinevusega. Seetõttu on tarvis neid ka eri viisil koguda ja käidelda. Toidujäätmed on suure tiheduse (umbes 0,6) ja niiskusesisaldusega (70% või rohkem), mistõttu peab neid koguma tihti. Aiajäätmete tihedus on aga väike (umbes 0,2), neid on vaja kokku pressida ja need tekivad hooajaliselt. […]

Hästi toimival biojäätmete kogumise süsteemil on palju ulatuslikke eeliseid. Olgu nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, mulla tervise parandamine, üldise jäätmekäitlussüsteemi toimimise parandamine ja kogukondlik kompostimine, mis mõistagi ühendab kogukonda. Metaani kuni 62% vähem – parem keskkonnale Uuringute järgi võib orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine ja tõhus töötlemine isegi mõõduka eesmärgi korral vähendada prügilast eralduva metaani heitkogust 62 […]

Kui biolagunevatest jäätmetest juttu tuleb – ja meil tuleb, sest vähem kui üheksa kuu pärast kehtib meil  biolagunevate jäätmete eraldi kogumise nõue –, räägitakse mitmest liigist jäätmetest justkui korraga. On toidujäätmed, siis aiajäätmed, siis bio(lagunevad) jäätmed, vahel veel köögi- ja toiduainetööstuse jäätmed. Keeruline? Teeme lihtsamaks! Miks räägime peamiselt toidujäätmetest, aiajäätmed on ju ka orgaanika? Tegelikult […]

Praegune olukord. 16 protsenti on biojäätmete nõuetekohase kogumise ja töötlemise osakaal praegu Euroopa Liidus. 100 protsenti tähendaks, et kõik biolagunevad jäätmed on eraldi kogutud ja töödeldud, niipalju kui see on võimalik. VALDAV OSA tahkeid olmejäätmeid läks 2021. aastal endiselt põletamisele või prügilasse. Miks see on kõnekas? Sest kogu see mass orgaanikat eritab tohutus koguses metaani, […]

Biojäätmete probleem on paljude EL riikide jaoks muutunud üha pakilisemaks. Kuna orgaaniliste jäätmete eraldi kogumise määr on enamikus Euroopas endiselt madal ja EL riikide jaoks läheneb tähtaeg, mil biojäätmete eraldamine ja kogumine tahkete olmejäätmete käitlussüsteemidega muutub kohustuslikuks, peavad omavalitsused leidma toimivad lahendused.   Selle üle, kuidas kõige tõhusamalt biojäätmeid ehk nii toidu- kui ka aiajäätmeid […]

Maaülikool seadis sihiks jäätmevaba majandamise Zero Waste’i põhimõtete järgi. Maaülikool astub rohelise ülikooli egiidi all alates selle aasta kevadest uusi samme, et muuta ülikooli keskkonnajalajälg jäätmevaba majandamise ehk Zero Waste’i põhimõtteid rakendades võimalikult väikeseks. Maaülikooli juhendab sellel teel Teeme Ära Sihtasutus. Täna, 30. märtsil on rahvusvaheline Zero Waste’i ehk jäätmeteta majandamise päev. Maaülikooli rektor Ülle […]