Biojäätmete kogumise peamised tulemusnäitajad
Biojäätmete kogumise süsteemi kavandamisel on äärmiselt tähtis tagada andmete regulaarne kogumine nii alguses (et määrata lähtepunkt, millest alates saab edusamme mõõta) kui ka kogu projekti vältel, et selle edenemist tõhusalt jälgida. Allpool on esitatud mõned olulised näitajad, mille kohta peaks koguma andmeid iga linn, kes soovib tõhusat süsteemi rakendada.
1. Kogumismäär ja kogused
Kogutavate toidu- ja aiajäätmete kogus (peab eraldi mõõtma!).
Jagada kilogrammideks inimese kohta aastas ja arvutada välja protsent omavalitsuses tekkivate jäätmete koguhulgast.
2. Kvaliteet
Viitab toidujäätmetes leiduva saastatuse protsendile, mida saab mõõta, arvutades kogutud toidujäätmetest väljapraagitud koguse.
Põhiandmed hõlmavad ka seda, millise jäätmega on tegu (näiteks plast või paber), kuna seda saab kasutada edasiste suuniste täiendamiseks, et vähendada saastet ja parandada kvaliteeti.
3. Biojäätmete osakaal jäätmejääkides
See on tõenäoliselt parim viis süsteemi tõhususe mõõtmiseks.
Liigiti kogumise määra mõõtmisel ei arvestata näiteks toidujäätmete vähendamist. Mõnel juhul võib kogumismäära suurendada ka hooajaline aiajäätmete koguse kasv. Seetõttu on süsteemid, mille jäätmejääkides ja muudes jäätmevoogudes on vähe biojäätmeid, tõhusad ning linnad peaksid eelistama just neid.
Mis puudutab biojäätmete liigiti kogumist, loeb kvaliteet sama palju kui kvantiteet või isegi rohkem. Seetõttu tuleks suhtuda ettevaatusega lahendustesse, mis tunduvad olevat odavamad ja/või lihtsamini paigaldatavad ja hallatavad, sest mitmel juhul on sellised süsteemid andnud kehvema kvaliteediga tulemusi.
Postitus on 10. osa juhendit “Parim viis biojäätmete kogumiseks. Parimad meetodid omavalitsustele biojäätmete liigiti kogumiseks” tutvustavast sarjast.
« Eelmine postitus
Kompostitavad või biolagunevad prügikotidJärgmine postitus »
Jäätmevoosüsteemide võrdlus Kataloonia näitel