Millega arvestab parim biojäätmete kogumise süsteem?

Optimaalse biojäätmete kogumise süsteemi kavandamine. Omavalitsus või piirkond peab parima biojäätmete kogumise süsteemi väljaselgitamiseks võtma arvesse mitut olulist tegurit: piirkondlikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja demograafilisi omadusi. Need on küsimused, millele peab biojäätmete kogumise süsteemi kavandades vastuse leidma.

Piirkondlikud omadused

• Kui suur on elanikkond ja kui tihe on asustus?
• Kas inimesed elavad peamiselt maal, linnalähedases, pooleldi linnastunud või linnapiirkonnas? Mitu protsenti elanikest liigitub iga kategooria alla?
• Kas piirkonna/omavalitsuse elanike arv muutub olenevalt aastaajast (nt turism) või nädala jooksul (nt tihe pendelränne)?

Hoonetüübid

• Kui suur protsent inimesi elab kõrghoonetes (korterites), paaris- või eramajades?
• Kui paljudel majapidamistel on aed?
• Mitu leibkonda on piirkonnas/omavalitsuses? Kui suur on keskmine elanike arv leibkonna kohta?

Majandusolukord

• Kas piirkonnas/omavalitsuses on palju eraettevõtteid, millel tekib toidujäätmeid, nagu restoranid, kaubanduskeskused ja sööklad?
• Kui tihedalt need ettevõtted asuvad?
• Kui suur on leibkonna keskmine sissetulek?
• Kas piirkonnas on toidu jagamise programme?

Jäätmete teke

• Kui suur on tahkete olmejäätmete ja jäätmejääkide kogumaht?
• Kas biojäätmeid juba kogutakse eraldi? Kas kogutakse toidu- ja aiajäätmeid või ainult ühte liiki jäätmeid?
• Kui suur osa jäätmejääkidest on tegelikult orgaanilised jäätmed?
• Millest olmejäätmed üldiselt koosnevad?

Postitus on 5. osa juhendit “Parim viis biojäätmete kogumiseks. Parimad meetodid omavalitsustele biojäätmete liigiti kogumiseks” tutvustavast sarjast.