fbpx

Biojäätmed = orgaanilised jäätmed = toidujäätmed + aiajäätmed

Kui biolagunevatest jäätmetest juttu tuleb – ja meil tuleb, sest vähem kui üheksa kuu pärast kehtib meil  biolagunevate jäätmete eraldi kogumise nõue –, räägitakse mitmest liigist jäätmetest justkui korraga. On toidujäätmed, siis aiajäätmed, siis bio(lagunevad) jäätmed, vahel veel köögi- ja toiduainetööstuse jäätmed. Keeruline? Teeme lihtsamaks!

Miks räägime peamiselt toidujäätmetest, aiajäätmed on ju ka orgaanika? Tegelikult on seda päris lihtne mõista: toidutarbimine on universaalne. Ehk teisisõnu räägitakse rohkem toidu- ja vähem aiajäätmetest, sest igaühel ei ole aeda, aga kõik inimesed söövad. Toidul on omadus ka kergesti käärima (ja haisemagi) minna.

Miks nii palju sellest toidujäätme jutust nüüd linnades ja valdades on käima läinud?

Toidujäätmete süsteemid (ehk kogumine kas kohapeal ja kompostimine või ukse-eest-vedu kodu juurest) on kohalikul tasandil olulised ja vajalikud. Kohalikud omavalitsused saavad kutsuda esile muutusi. Neid võib saavutada hangete, avalike sööklate ja turgude kaudu. Vähem tähtsad pole algatused, mis aitavad edendada linna- ehk kodulähedast põllumajandust.

Kuigi kogu süsteem peab muutuma, algab see igaühe kodust, seega tuleb alati koguda toiduvalmistamisel tekkivaid vältimatuid toidujääke, nagu puu- ja köögiviljakoored.

Postitus on 3. osa juhendit “Parim viis biojäätmete kogumiseks. Parimad meetodid omavalitsustele biojäätmete liigiti kogumiseks” tutvustavast sarjast.

Liitu uudiskirjaga

Liitu meie kord kvartalis ilmuva ingliskeelse uudiskirjaga.