Veebiseminar: ühekorraplasti direktiiv ja korduskasutus­lahendused

15. märtsil toimus toitlustust pakkuvatele ettevõtetele ning ürituste korraldajatele suunatud veebiseminar. Fookuses oli ühekorraplasti direktiivi osad, mis puudutavad söömisvalmis toidu ja pakendamata jookide kaasamüüki ning kaks näidet korduskasutuslahendustest Eestis.

Siin saad vaadata veebiseminari, kus Dagny Kungus Keskkonnaministeeriumist tutvustab võimalikke lahendusi, mis aitavad vähendada ühekorraplasti kasutust ning Katrin Bats Rimi Eestist ja Rasmus Rask ettevõttest Bringpack tutvustavad tänaseid piloteeritavaid lahendusi korduskasutusele.

Mõned nopped ettekannetest koos linkidega esitlustele

Dagny Kungus Keskkonnaministeeriumist tutvustas kolme võimalikku muudatust ühekorraplasti direktiivi ülevõtmisel Eestis:

1. Pakendiettevõtja – st ettevõtja, kes müüb müügikohas pakendamata toitu või tegeleb valmistoidu kaasamüügiga – ei või anda tarbijale tasuta ühekordselt kasutatavaid toidupakendeid, see tähendab kaanega või kaaneta mahuteid, millest pakutakse valmistoitu (võimalik muudatus võiks jõustuda orienteeruvalt alates juuli 2022).
2. Pakendiettevõtja, kes müüb müügikohas pakendamata kuuma või külma jooki ei või anda tarbijale tasuta ühekordselt kasutatavaid joogitopse (võimalik muudatus võiks jõustuda orienteeruvalt alates juuli 2022).
3. Võimalike muudatuste kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud tagama hiljemalt 1. jaanuariks 2023, et tema haldusterritooriumil toimuvatel avalikel üritustel kasutatakse pakendamata toidu ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistasid.

Eelnimetatud meetmed on kavandatavad muudatused. Lõplikud sätted kujunevad välja pärast eelnõu kooskõlastusringi ja sealt saadud tagasisidet.

Oluline on veel mainida, et direktiivi eesmärk on vähendada igasuguse ühekordse joogitopsi ja toidupakendi kasutamist, olenemata mis materjalist see on toodetud.

See tähendab, et direktiivi muudatuste eesmärk ei ole ühekordselt kasutatavaid plasttooteid asendada mõnest muust materjalist ühekordsete toodetega, vaid astuda edasi samm ringmajanduse suunas ning edendada korduskasutuslahendusi.

Korduskasutuspakendile ei seata konkreetset kasutuskordade arvu, kuid pakend peab läbima nn migratsioonitestid, mis tagavad toiduohutuse selle pakendi korduskasutamisel ning loodud peab olema süsteem pakendite kokku kogumiseks ja uuesti kasutusse andmiseks (pakend peab olema hõlmatud korduskasutussüsteemiga). Toiduga kokkupuutuvate korduskasutuspakendite sobivust on võimalik Põllumajandus- ja Toiduametil kontrollida migratsioonitestidega Terviseameti laboris. Kavandatavate nõuete täitmise üle hakkab enamasti kontrolli teostama Keskkonnaamet, kuid näiteks esmakordselt turule lastavate toodete osas saab kontrolli teostada ka Maksu- ja Tolliamet (kontrollib, et turule ei lastaks keelatud tooteid).
Dagny Kunguse ettekanne on leitav siit.

Rasmus Rask, Bringpack asutaja tutvustas korduskasutuspakendi süsteemi söömisvalmistoidu pakenditele. Eriti rõõmustav on see, et lahendus on loodud kogu tarneahelat arvesse võttes ning muutused tarbija ja toitlustaja jaoks on pea olematud.

Bringpack süsteemi edukaks toimimiseks on suured eeldused tänu asutajate varasemale kogemusele uute ja innovaatiliste ideede tööle panemisel (Uuskasutuskeskus, La Muu, Biomarket) ning teenuse lihtsus. Piloodid on plaanis juba aprillis Balti Jaama Turul.

Rasmus Raski ettekanne on  leitav siit.

Katrin Bats, Rimi Eestist tutvutas Rimi pakendistrateegiat ja andis ülevaate pilootprojekti „Vastutustundlik valik“ esialgsetest tulemustest.

Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt toimuva ettevõtmise raames paigaldati kauplustesse letid, mille riiulitelt leiab keskkonnahoidlikuma pakendiga või täiesti pakendivabu pesuvahendeid, deodorante, hambaharju-hambapastasid, tualett- ja majapidamispaberit ning muid hügieenitarbeid.

Esialgse analüüsi põhjal selgus, et populaarseimad tootegrupid, mida lahtiselt või oma pakendisse ostetakse on suuhügieen, intiimhügieen ja juuste hooldus. Baltikumis soovivad enim ilma lõhnata tooteid eestlased, kõige paremad müügitulemused olid aga Leedus.

Katrin Batsi ettekanne on leitav siit.

Loe juurde

Eestikeelne ülevaade direktiivist koos Teeme Ära SA poliitikasoovitustega on leitav siit.
Lisaks on väga hea ülevaade toimivatest korduskasutussüsteemidest üle maailma on leitav siit.
Reloopi raport annab hea ülevaate keskkonnamõjudest korduskasutatav versus ühekordne pakend.