Vabatahtlikud meetmed prügi vähendamiseks ei ole tulemusi andnud

Viimati kaardistasime Eestis jaekettides plastpakendite kasutamist 2021. aastal. Juba siis tuli ilmsiks kurb tõsiasi – enamik toidupoekettidest ei võtnud enda rolli plastireostuse vähendamisel sugugi tõsiselt ning pigem tegeleti teemaga ainult näiliselt, st maine kujundamise tarbeks. Vaid vähesed ettevõtted tegid jõupingutusi, vähendamaks oma plast- ja muid ühekordselt kasutatavaid pakendeid ning liikumaks keskkonnakestlike ärimudelite poole. Kolme aastaga ei  ole pilt paranenud. Ava raport siit.

2021-2023 toimus erasektori ja Keskkonnaministeeriumi vahel tihe konsulteerimine,  kuidas erasektoris plastpakendite vähendamist reguleerida. Saavutati kokkulepe, et regulatsioonidega toidu- ja joogi kaasamüümisse ei sekkuta. Igal pakendiettevõttel, kes kaasamüüdava ja koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakendamiseks kasutab ühekordselt kasutatavast plastist toidupakendieid ja joogitopse, jäi vabadus ise otsustada, milliseid meetmeid ning millises ajaraamis rakendab, et 2026. aasta lõpuks saavutada nende toodete tarbimise vähendamine. 

Küll aga lepiti läbipaistvuse ja jälgitavuse tagamiseks kokku, et vabatahtlikud meetmed tuleb ette näha ettevõttesiseses tegevuskavas. See tagab selle, et ettevõte on kaardistanud võimalused ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise vähendamiseks ning ka rakendab neid.

Sellest tõusetus ka meie ülesandepüstitus Praxisele: kas ettevõtted, kes müüvad igapäevaselt suurtes kogustes ühekordses nõus kaasa sööki ja jooki, on üldse tegevuskavad koostanud ja kas nende sisalduv info võimaldab seda üldse tegevuskavaks nimetada? Eraldi väärib äramärkimist, et tegevuste piisavust ei ole siinkohal hinnatud, sest tänaseks saab seda hinnata ka riik ise, jälgides pakendiregistrisse kantud aruandeid. Küll aga annab see sisendit Kliimaministeeriumile, et analüüsida 2024. aasta lõpuks seaduses sätestatud meetmete tõhusust ja eesmärgipärasust, arvestades, et ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimine peab vähenema Eestis 2026. aastaks võrreldes 2022. aastaga.

Umbes 40% Euroopas kasutatavast plastist on seotud pakenditega, sh ühekordsed pakendid, toidupakendid ning ilu- ja hügieenitoodete pakendid. Euroopa jaeketid on selliste pakendite ühed suurimad kasutajad ning mõjutavad seeläbi plastireostust oluliselt, kuid siiani ei ole nad pidanud probleemi lahendamiseks olulist vastutust võtma, samas kui tarbijad nõuavad jaemüüjate poolset aktiivsemat tegutsemist.