13 Euroopa riigis analüüsiti toidupoekettide panust plastireostuse vähendamisesse

Umbes 40% Euroopas kasutatavast plastist on seotud pakenditega, sh ühekordsed pakendid, toidupakendid ning ilu- ja hügieenitoodete pakendid. Euroopa jaeketid on selliste pakendite ühed suurimad kasutajad ning mõjutavad seeläbi plastireostust oluliselt, kuid siiani ei ole nad pidanud probleemi lahendamiseks olulist vastutust võtma, samas kui tarbijad nõuavad jaemüüjate poolset aktiivsemat tegutsemist. 

Changing Markets Foundation sai valmis raporti

2021. aastal läbi viidud küsitluste ja analüüsi põhjal koostatud raport näitab Euroopa toidupoekettide rolli plastireostuse vähendamisel läbi kolme kategooria: läbipaistvus ja tulemuslikkus, kohustused ning valitsuse poliitika toetamine. Raporti valmimiseks tegid koostööd 20 erinevat vabaühendust 13 Euroopa riigist. Eesti olukorra kaardistamiseks osales projektis Teeme Ära SA. Raporti koostamiseks läbi viidud analüüs toob ilmsiks kurva tõe – enamik toidupoekettidest ei võta enda rolli plastireostuse vähendamisel sugugi tõsiselt ning pigem tegelevad teemaga ainult näiliselt, st maine kujundamise tarbeks. Kulisside taga tegelikke samme aga ei astuta. Vaid vähesed ettevõtted teevad jõupingutusi, vähendamaks oma plast- ja muid ühekordselt kasutatavaid pakendeid ning liikumaks keskkonnakestlike ärimudelite poole. Toidupoekettide vähest huvi näitab ka asjaolu, et analüüsi tarbeks ühendust võetud 130 jaemüüja hulgast võttis vaevaks vastata vaid 30%.

Toidupoekettide keskmine koguskoor kolmes kategoorias oli vaid 13,1 punkt 100-st ehk 13%. Vaid kaks ettevõtet ületasid 60 punkti piiri. Need ettevõtted on Aldi Ühendkuningriigis (65,3) ja Aldi Iirimaal (61). Ülejäänud veidi kõrgemad punktisummad kogunud ettevõtted jäävad nimetatud kahest oluliselt maha – esiviisikusse kuulusid Lidl Suurbritannias (44,7), Carrefour Prantsusmaal (41,7) ja Prantsusmaa mahekauplus BioCoop (37). Skaala teises otsas on 14 ettevõtet, kes ei saanud üldse punkte, sealhulgas Cora (Belgia); BILLA ja PENNY (REWE Group), Coop ja Tesco (Tšehhi); Maxima, Prisma ja Selver (Eesti); Leclerc (Prantsusmaa); Musgrave ja Dunnes Stores (Iirimaa); Intermarché (Portugal); Metroo (Ukraina); ja Carrefour (Hispaania).

Läbipaistvus ja tulemuslikkus

Kõige kehvemad tulemused tulid esile läbipaistvuse ja tulemuslikkuse kategoorias – keskmine tulemus oli vaid 7,1 % maksimumist. Selles kategoorias hinnati eelkõige informatsiooni avalikustamise taset, näiteks kas andmed plastist pakendite turulelaskmise koguse kohta on avalikustatud, ning ka seda, kas ja kuidas jaemüüjad kasutavad korduskasutatavaid pakendeid ja ringlussevõetud materjalist toodetes ja millised mõõdetavad eesmärgid on avalikult kättesaadavad. Mõõdetav eesmärk tähendab, seda et see on sõnastatud üheseltmõistetavalt ning selle juures on ka tegevused kuidas sinna jõutakse. Avalikult kättesaadavus on siin võtmesõna! Hinnatud ettevõtetest 82% ei esitanud oma plastijäätmetega seotud jalajälje kohta isegi kõige elementaarsemat teavet.

Kohustused

Kohustuste kategooria puhul oli keskmiseks tulemuseks 17.1 punkti. Viimase puhul hinnati, millised kohustused on ettevõtted endale võtnud plastpakendite vähendamiseks, taaskasutatud plasti osakaalu suurendamiseks toodetes ning pakendite korduskasutamise ja taastäitmise lahenduste loomiseks. See tulemus viitab taaskord väga madalale ambitsioonile.

Valitsuse poliitika toetamine

Kolmandaks mõõdetavaks kategooriaks oli jaemüüjate seisukohavõtt valitsuse poliitika osas, näiteks kõiki joogipakendeid hõlmava pandipakendisüsteemi ja kohustuslike korduskasutamise eesmärkide toetamine. Keskmiseks tulemuseks oli 12.7 punkti. Ka selle kategooria puhul tuleb ilmsiks, et teema ei ole jaekettide jaoks prioriteetne. Siingi tuleb tuua välja, et oluline on toetuse avalik kajastamine, näiteks jaeketi kodulehel.

Vaadeldes üldiseid tulemusi riikide kaupa, näeme, et kõrgeima keskmise tulemuse saavutasid Suurbritannia (39,6%) ja Prantsusmaa (23,3%) toidupoeketid. Ükski teine ​​riik ei saavutanud keskmist tulemust, mis ületaks 20%. Hispaania, Tšehhi, Ukraina ja Eesti toidupoekettide keskmine tulemus jäi alla 10%. Eesti on viimasel kohal, sest lisaks andmete puudumisele vaatluse all olnud kategooriates, suhtusid toidupoeketid ka väga leigelt küsitlusse (5 ettevõttest vastas ainult 2).

Kuigi plastireostuse vastu võitlemisest räägitakse juba aastaid, siis enamus Euroopa toidupoekettidest on seadnud endale uhked kuid üldsõnalised ja mitmeti tõlgendatavad jätkusuutlikkusega seotud eesmärgid. Neid kasutatakse aktiivselt mainekujunduses ja reklaamkampaaniates, kuid tegevustega sisustamiseks ja mõju mõõtmiseks on vaja veel tublisti tööd teha. 

Raport lõpeb soovitustega jaemüüjatele, valitsustele, tarbijatele ja investoritele. Raport on täismahus kättesaadav siit.