Ukse-eest-vedu Bratislava näitel

Ukse-eest-vedu, mille puhul jäätmed võetakse kodu juurest peale, annab tõestatult paremaid tulemusi kui muud alternatiivid, nagu avatud või lukustatud avalikud prügikastid. Avalike prügikastide kasutamine on pigem vabatahtlik, kuid ukse-eest-veo puhul motiveeritakse leibkondi iga jäätmeliiki sortima ja nii süsteemis osalema. Ukse-eest-vedu kasutavatel omavalitsustel on kõrgeim liigiti kogumise määr, kuna need süsteemid keskenduvad isiklikule vastutusele.

Ukse-eest-veo puhul tuleb jäätmekäitlusettevõte konkreetsel päeval kohale ja võtab peale üht või mitut liiki jäätmed, mille iga elanik või elanike rühm vajadust mööda oma hoone või maja ette jätab. Kõige sagedamini on kodumajapidamistest liigiti kogutavateks jäätmeteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp, kergpakendid (plast ja metall), klaas ja jäätmejäägid.

Toidujäätmete kogumiseks kasutatavad anumad (kastid või muud nõud) peavad sobima selle jäätmeliigi ladustamiseks. Prügikasti suuruse valikul tuleb lähtuda eespool nimetatud aspektidest (linnatüüp, asustustihedus, hooajalisus, hoonetüüp, eluruumide arv ning avatud, kogukondlike ruumide olemasolu).

Prügikastide mahutavuse ja tühjendussageduse puhul tuleb arvestada nii majapidamises tekkivate jäätmete mahtu kui ka jäätmevaba süsteemi põhimõtete rakendamise eesmärki. Suuremate ja tihedamini tühjendatavate toidujäätmekastide kasutamine suurendab ka kogutavate jäätmete hulka. Mõnel juhul, näiteks Milanos, on mitmepereelamutes vaja kojamehi, kes panevad kastid ja kotid enne kogumist välja ning toovad need pärast jälle sisse.

Kõige paremate tulemustega linnad kasutavad tekkekohas (köögis) kogumiseks 10-liitrist õhutusega köögiprügikasti ja teist kasti, mis võib ühepereelamu puhul olla 35-liitrine ja hoonekompleksi puhul 120-liitrine ning kuhu kallatakse väiksemasse kasti kogutud jäätmed. See aitab köögis ruumi säästa ja koguda võimalikult palju jäätmeid. Õhutusega köögiprügikastide kasutamine on oluline, kuna need suurendavad süsteemi kasutusmugavust, sest need on koduköögi jaoks õige suurusega ja aitavad tänu niiskuse aurustumisele vältida haisu teket.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende prügikastide suurusele, sest kui need muutuvad liiga raskeks, näiteks toidujäätmete suure tiheduse tõttu, pole nende käsitsi transportimine kasutajate jaoks enam mugav. On leitud, et kööki sobib hästi 10-liitrine prügikast ja suuremate hoonete või suurema pere puhul tuleks kasutada teist suuremat prügikasti (tavaliselt 120-liitrist).

Slovakkias asuv Bratislava on toimiva süsteemi hea näide. Ligikaudu 425 000 elanikuga pealinnast kogutud toidujäätmete saastatus on ainult 0,98%. Kodumajapidamistele jagatakse 10-liitriseid õhutusega köögiprügikaste (Itaalia mudeli eeskujul) ja ühe aasta jagu nõuetele vastavaid kompostitavaid kotte. Sellele lisaks kogutakse toidujäätmeid tihedamini (kaks korda nädalas) ja jäätmejääke harvem (iga kahe või kolme nädala tagant).

BRATISLAVA, Slovakkia

Teavituskampaaniad

Kohtumised elanikega, ajaleht, televisioon, raadio, sotsiaalmeedia

Majapidamised

Ukse-eest-vedu või väga lühike vahemaa tänaval oleva konteinerini

Kasutatavad vahendid: 10-liitrised õhutusega köögiprügikastid ja 35- või 120-liitrised lisakastid

Kompostitavad kotid – piisav kogus üheks aastaks

Toidujäätmeid kogutakse tihti, jäätmejääke harvem

Postitus on 7. osa juhendit “Parim viis biojäätmete kogumiseks. Parimad meetodid omavalitsustele biojäätmete liigiti kogumiseks” tutvustavast sarjast.