fbpx

Valmis uuring! Verstapost Eesti ringmajanduse teekonnal

2020-21 kaardistati Eesti ringmajanduse hetkeolukorda. Selle tulemusena valmis uuring, mille eesmärk oli osutada prioriteetsed suunad, võimalused ja takistused, mis on üheks sisendiks ringmajanduse arengudokumendi loomisel. Arengudokument määratleb Eesti ringmajanduse eesmärkide suuna ja raamistiku. Selle alusel koostatakse nende elluviimiseks tegevuskava koos konkreetsete meetmete, tegevuste ja tähtaegadega.  Hetkeolukorra kaardistuse lõpparuandes kajastatud valdkonnad on ehitus, plast, tekstiil, puit, toit ja teenindus. Iga valdkonna kohta esitasid uurimisgrupid oma osades spetsiifilised ettepanekud, mis aitaks edasi jäätmetekke vähendamisele ja materjalide ringluses püsimisele. Valdkondadeüleselt tuvastati ühisosa viies küsimuses:

  1. Tootjate, tarbijate ja kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmine ringmajanduse põhimõtetest.
  2. Valdkondlike koostööplatvormide ellukutsumine toetamaks ringmajanduse ökosüsteemide väljatöötamist ning põhimõtete juurutamist
.
  3. Riiklike toetusmeetmete ja investeeringute kujundamisel toetada keskkonnahoidlikke investeeringuid ja innovatsiooni.
  4. Laiendada tootjavastutust rohkematesse valdkondadesse
.
  5. Riik kui eeskuju – kõik riigihanked keskkonnahoidlikeks!

Teeme Ära eksperdid osalesid tihedalt toidu- ja plastiosa koostamise protsessis. Selle kogemuse pinnalt esitab alljärgnev ka nende valdkondade kohta lühiülevaate.

TOIT

Kadri Kalle oli üks viiest eksperdist, kes koostas toidutööstuse raporti. Raporti põhifookuses oli toiduainetetööstus, kuid põgusalt vaadeldi ka süsteemi teisi osasid nagu toitlustus ja kaubandus. Vähesel määral käsitleti ka tavakodaniku rolli.

Toidusektori ringmajanduse olemus on see, et inimtoiduks kõlbulik toit jõuaks inimesteni. Mis inimestele ei kõlba, peaks jõudma loomadeni, mis loomadele ei kõlba, tuleks väärindada biokemikaalide, biogaasi, kompostimise kaudu, ja nii, et kõik bioloogilised jäägid jõuaks tagasi süsteemi/põllule, kus uut toitu uuesti kasvatatakse. Hetkel puudub riigil täpne ülevaade, kui palju süsteemi sisseminevast bioressursist tegelikult tagasi nö põllule jõuab ja mis on toidutöösuse protessides tekkivate kõrvalsaaduste väärindamispotentsiaal. Uuringu käigus saime teada, et ringmajanduse suunas tegevusi tehakse ja siin-seal. Erinevaid praktikaid on, kuid ilma andmeteta on meil tegelikult raske hinnata kui ringne tegelikult see valdkond on.

Toidu valdkonna üheks suurimaks väljakutseks lisaks pakendilahenduste ringmajandavaks muutmisel on toiduraiskamise vähendamine, millele õnneks sel aastal pärast meie uuringu väljatulemist on ka jõudsalt tegelema hakatud. Näiteks võib tuua Rohetiigri ja Soraineini koostöös toiminud toiduteemalised õigustalgud, mille eesmärgiks oli leida viise, kuidas ettevõtetel oleks lihtsam toitu annetada. Kogukondlikul tasandil on andnud suure tõuke Anna Hintsi film “Homme saabub paradiis”, millest ka mõjutatuna on tekkinud juurde toidujagamisvõrgustikke ja jagamiskappe nii Tartus, Viljandis kui teistes väiksemates Eesti linnades.

Kuna on teada, et kodumajapidamistes raisatakse koguseliselt kokku ära kõige rohkem toitu (SEI Tallinna uuring, 2021), siis on üldise käitumise muutmine oluline. Lisaks sellele, et tark toiduvalmistamise oskus ja toidu ringmajandav kasutamine (nt oma komposterid, kohalik tooraine) peaks olema koolisüsteemi praktiline osa, saab kõigi inimeste käitumist suunata just selliste reaalsete kogukondlike lahenduste kaudu. Inimesed saavad teha teistsuguseid valikuid, kui neil need olemas on. Hiljuti toimunud KOVi valimiste vaimus võib ka välja tuua, et KOVil on ka siin oluline roll, alates sellest, et kõigil on võimalik saata oma biojäätmed ringlusse kuni selleni, milliseid kogukondlikke toidukasvatamise, jagamise jms praktikaid võimaldatakse ja soodustatakse.

Maailma mõtteliider ringmajadnuses Ellen MacArthuri Foundation on välja toonud linnade keskse rolli toidusüsteemide ringmajandavaks muutmisel. Selles visioonis saaksid inimestest lihtsalt toidutarbijate asemel aktiivsed toidusüsteemi osapooled, kes saavad osaleda nii lokaalses toidutootmises (nt kogukonnaaiad), toidu ümberjagamises (jagamisvõrgustikud) kui jääkide väärindamises (kohalikud ettevõtted).

PLAST

Plastiosa uuring keskendus selle materjali kõige laiemale kasutusvaldkonnale – pakendid, kus samaaegselt on kõige probleemsemad tooted, mille kasulik eluiga on kõige lühem ning ringlussevõtt väga madal. Valdkondlikult problemaatilisemad pakendid leiavad kasutust toiduainetööstuses, kodukeemias, isiklikuks kasutamiseks mõeldud laiatarbekaupades (nt kosmeetika ja hügieenivahendid) ja transpordis. Raporti koostamisel osalesid lisaks Kadi Kenk’ile veel mitmed Teeme Ära Sihtasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi eksperdid.

Euroopa Liidu plastistrateegia kohaselt peaks pakendite ja pakendijäätmete käitlemine hõlmama esmajärjekorras pakendijäätmete vältimist ning lisaks pakendite korduskasutamist, ringlussevõttu ning muid pakendijäätmete taaskasutamise viise ning selliste jäätmete lõplikku kõrvaldamist. Suur osa pakenditest on juba eos disainitud ühekordseks kasutamiseks. Seega kujunes prioriteetseimaks Eestis vaadelda, kuidas:
– vähendada ühekordseks kasutuseks mõeldud plasttooteid; ja
– suurendada pakendite ringlussevõetavust ja plasti ringlussevõttu (parandades disaini mitte jäätmekäitlussüsteeme).

Põgusalt peatusime ka alternatiivsete materjalide, nt biopõhiste materjalide turule laskmise küsimusel. Jäätmetekke vähendamise prioriteetsust arvestades tuleb seejuures alati esmajärjekorras hinnata, kas vastavas kasutusvaldkonnas on võimalik tootedisainiga vähendada või ennetada materjali kasutamisevajadust ning alles seejärel hinnata alternatiivse materjali ringlussevõetavust, kasulikku eluiga, mõju kasutusvaldkonnale ja materjali käitlemise võimekust. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud alternatiivsete materjalivoogude (nt biopõhised plastid) vältimatu jäätmeks muutumine eeldab, et igasuguse uue materjali turule laskmisel on vajalik hinnata jäätmekäitlussüsteemi võimekust seda materjali ka materjalina taaskasutada. Eesti jäätmekäitlussüsteemi võimekusest lähtuvalt tuleks biopõhiste materjalide turule laskmise kaalumisel arvestada ka vajamineva liigitikogumise süsteemi juurutamise ning tehnoloogiatesse investeerimise tasuvust.

Allikas: Anthesis

Eesti tänane võimekus plastpakendite ringlussevõtus (24,5%) vajab regulatsioone, standardeid ja investeeringuid, et täita Euroopa Liidu sihtmäärasid võtta ringlusesse 50% plastpakendeid aastaks 2025 ja 55% aastaks 2030. Seejuures tähendab ringlussevõtt ainult jäätme töötlemist materjaliks, mitte kütuseks ega energiaallikana põletamist. Spetsiifiliselt võtsime nende põhimõtete rakendamiseks vaatluse alla korduskasutuspakendid.

Erinevate kasutusvaldkondade võrdluses on täna Eestis kõige laialdasemalt piloteerimisel korduskasutussüsteem kaasamüüdava toidu pakenditele. See on levinud praktika ka teistes maailma riikides. Eestis tekib aastas üle saja miljoni ühekordseks kasutamiseks mõeldud topsi ja toidukarpi jookide ja toidu kaasamüügist. Korduskasutussüsteemide arendamisel oleks optimaalne ootus, et see number kahaneks ligi poole võrra. Üleminek korduskasutuspakenitele on üks parimaid viise, kuidas ühekordselt kasutatavate plasttoodete probleemi lahendada, sest see toob käegakatsutavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu.

MIS EDASI?

Ringmajandus loob hea võimaluse Eestile suurendada konkurentsivõimet ning edendada jätkusuutlikku majandusarengut, sealjuures keskkonda säästes. Edu võtmeks on eelkõige koostöö ja ühiste ringimajanduse printsiipide kirjeldamine kõigi valitsemistasandite, tootjate, tarbijate, kohalike kogukondade ja haridusasutuste koostöös. Lisaks rakendusuuringutele on oluline roll huvigruppide kaasamisel ja ideede korjel, et strateegiline plaan täidaks ka praktikas oma eesmärki. Vii end kurssi enda valdkonnas toimuvate arengutega ja plaanidega ja räägi sõna sekka. Teeme Ära Sihtasutus pakub kohalikele omavalitsustele konsultatsioone ja koolitusi, kuidas ringmajanduspõhimõtteid kohalikul tasandil juurutada. Nt kuidas arendada kompostimist või toetada korduskasutusüsteemide teket.

Allikas: keskkonnaministeerium
Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Liitu uudiskirjaga

Liitu meie kord kvartalis ilmuva ingliskeelse uudiskirjaga.