Esimene üle-riigline korduskasutus­süsteem võib sündida Eestis

Kordukasutuspakendite, oma pakendi täitmise ja pakendivabalt poodlemise võimalused on laienemas kõikjal Euroopa Liidus. Eesti võib saada aga esimeseks riigiks, kus korduskasutussüsteem toimib üleriigilselt. See tähendab, et pakendite kogumise, pesemise ja korduskasutamise ringlus saaks kättesaadavaks kõigile inimestele ning äridele. 

Suletud süsteemidena esineb korduskasutust nii Eestis kui ka maailmas. Eestis on juba ligi kümmekond ettevõtet, kes pakuvad täislahendust pakendite korduskasutuseks või selleks vajalikke tooteid või teenuseid. Süsteemi võib hallata kolmas osapool, koostöövõrgustik, üksik pood või restoran või hoopis mõni teenusepakkuja nt kullerteenused, kes toovad kauba koju pakendivabalt. Näiteks Eestis korraldab pudelite ringlust Pandipakend, Ringo pakub täislahendust st pakendeid, kogumiskaste ja organiseerib pesu ja logistika, mitukümmend toidukohta on liitunud Ringkarbi teenusega, kes pakuvad Ringkarpi ja kellele saab selle pesuks tagastada ning PokePowl alustas omaenese pakendi lahendusega juba enne, kui süsteemid jõudsid turule tulla. Rahvusvahelised näited võimendavad samade lahenduste võimalikkust suuremal skaalal ja erinevates kontekstides.

3.nov 2021 kutsusid Teeme Ära SA ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum kokku seminari, kus süsteemiosalistega ühiselt
arutati võimalike tulevikustsenaariumite üle. Väikese riigina on nende teenuste arendamisel koostöös jõud. Kohalikul tasandil edu saavutamine on kõigile võimalus oma äri laiendada ka teistesse riikidesse. Käesolevalt tegeltakse üle-euroopaliselt kehtiva korduskasutuspakendi mõiste defineerimise ja standardi loomisega. Samal ajal, kui status quo e ühekorrapakendite ülevoolav kogus jätab mulje, et miski ei saa ja ei muutugi, toimub korduskasutuspakendite arendamise äris tihe rebimine. Korduskasutuspakendi äris tulevikus läbilöömiseks tuleb tark olla juba täna. Gates Foundation’i hiljutine 600 MEUR investeering korduskasutuslahendusi pakkuvasse ettevõttesse annab aimu, et meil on varsti valida, kas sörkida sabas või arendada enda nutikamaid lahendusi. Euroopa Liidu struktuurifondi rahadest on ette nähtud sadu miljoneid, et arendada ringmajandust, sh otseselt korduskasutuslahendusi. Kes on need ettevõtted Eestis, kes sellisest toetusest kasu lõikavad? 

Seminari osalejad arutlesid korduskasutuspakendite leviku laiendamise kolme potentsiaalset stsenaariumit ning kaardistati ära potentsiaalsed toetavad ja piiravad faktorid iga stsenaariumi puhul. Läbivalt nõustuti, et selged signaalid seadusandjalt, mis toetaks jäätmetekke vähendamist ning stimuleeriks ringmajandavate ärimudelite arengut, aitaks ühekorrapakendite jäätmetekke vähendamisele kaasa. Täna piloteerivad ettevõtted saaksid oluliselt panustada kohalike omavalitsuste jäätmetekke vähendamise eesmärkidesse, luua uusi töökohti ning muutuda Euroopas juhtivateks ettevõteteks, kes oma lahendusi ka teistesse riikidesse müüvad. 

Seminaril kõlanud esinejate mõtteainet pakkuvad sõnumid:

Kertu Sapelkov, Keskkonnaministeeriumi nõunik pakendi- ja ühekorraplasti teemadel

Riik ei keela korduskasutuspakendeid kasutusele võtta juba täna. Eesseisvad regulatsioonid saavad eelkõige olema suunatud ühekorrapakenditele, sest nende ringlussevõtt on problemaatiline. Riigi eesmärk on aga toetada üleminekut korduskasutuspakenditele. 

Joan-Marc Simon, Zero Waste Europe direktor:
Teenuse- ja toodete pakkujate paljusus on pluss. Vaja on kõiki, mitte valida, milline on parim. Erinevad kasutuspraktikad vajavadki erinevat lähenemist. Täiendav mõtteaine süsteemidpakkujatele on, et kas pakend peab tähendama ainult toidupakendit või ka muid pakendeid.

Helena Braun, Frans Timmermansi kabinetis Roheleppega seotud poliitikate tiimi liige 

Euroopa Komisjon jätkab õigusaktide loomisega, mis kõik toetavad üleriigilise korduskasutuspakendi süsteemi loomist. Jätkusuutliku toote poliitika raamistik, ökodisaini direktiivi laiendamine kõigile toodetele, pakendidirektiivi muudatused ja liiduülene regulatsioon toitlustustusektorile korduskasutuse laiema käistlusega on mõned näited, mida ei tohiks kohalikud ettevõtjad eirata.