Raport plastireostuse vähendamise libalahendustest nüüd ka eesti keeles

Mida tähendab märge recyclable sinu joogipudeli peal? Või info, et üks või teine osa pakendist on tehtud teatud ulatuses taaskasutatud materjalist? Mida tähendab praktikas „plastineutraalsus“, mille suunas mitmed suurettevõtted pürgida on lubanud? Ja mis üleüldse saab kõigist neist üleskutsetest ja algatustest, mida samad ettevõtted pidulike fanfaaride saatel välja on käinud?

Mõistagi on algatusi ja ettevõtmisi, ka ettevõtlusmudeleid, mis päriselt ka panustavad keskkonnahoidu, ennetades ja vähendades jäätmete teket, nende muutumist ladestuvaks prügiks.

Ja on algatusi, mida püütakse heas usus kasutusele võtta, ent mis siiski ebaõnnestuvad, et anda väärtuslikke õppetunde tuleviku tarbeks.

Ja siis on algatusi, mis ongi kohe algusest peale mõeldud ebaõnnestuma, töötama rohkem turunduseks kui päris muutuse loomiseks, tegeledes probleemi lahendamisega vaid näiliselt, samal ajal kui probleem pakendiprügiga – ja eriti just plastpakendiprügiga – aina suureneb.

Neist viimastest probleemsetest libalahendustest globaalsete tippettevõtete näitel räägibki Break Free From Plastic liikumise 2021. aastal avaldatud raport „Missing the Mark“. Teeme Ära sihtasutus tõlkis ja avaldas raporti 2022. aastal ka eestikeelsena pealkirjaga „Lati alt läbi“.

Raport teeb lihtsa ja ausa ülevaate nn libalahendustest, mida 7 globaalset suurettevõtet on plastireostuse probleemi leevendamiseks välja käinud, ent mille mõju probleemile on kas olematu või – ettevõtte muu tegevusega koos – lausa vastupidine.

Autorid analüüsisid kokku üle 200 projekti järgmistelt ettevõtetelt:

– The Coca-Cola Company;
– PepsiCo;
– Nestlé;
– Unilever;
– Mars, Inc.;- Mondelez International; ja
– Procter & Gamble.

Esimest korda on raporti põhjal võimalik näha ettevõtete välja kuulutatud pingutuse tegelikku mõju – ehk enamjaolt mõju puudumist – plastireostuse vähendamisele.

Break Free From Plastic on alates 2018. aastast seiranud kaubamärkide esinemist looduses leiduvate plasttoodete hulgas ja näinud igal aastal, et suurimad plastireostuse põhjustajad on ühed ja samad laiatarbekaupu pakkuvad mainitud suurettevõtted. Kõik neist on võtnud avalikult sõna, tunnistades plastireostusega võitlemise vajadust; kõik neist on andnud lubadusi ja püstitanud endale plasti ringlussevõtu, plastisisalduse ja/või plasti vähendamisega seotud eesmärke.

Mida aga ei ole, on tulemused. Päris tulemused. Ning prognoos on, et 2050. aastaks plasti tootmine neljakordistub — suuresti nende samade laiatarbekaupu tootvate ettevõtete ja ühekorraplasti tõttu.

Milliseid lahendusi kliendina mitte usaldada ja miks? Milliseid lahendusi ettevõtjana vältida ja miks? Mida nõuda iseendalt ja teineteiselt (rohkem)? Vastuseid leiad eestikeelsest raportist SIIN.