PRESSITEADE: Ühekorraplastist põhjustatud reostus — milline on olukord Euroopas?

Viimased andmed näitavad, et riikides üle kogu Euroopa on nii edusamme kui ka ebaõnnestumisi ning et probleemiga võitlemiseks tekib järjest rohkem algatusi.

Brüssel, 1. juuli 2021 

Täna avaldasid ühendus Rethink Plastic ja liikumine Break Free From Plastic kaks raportit: hinnangu EL riikide poliitilistele meetmetele, loobumaks ühekorraplastist, ning raporti parimate tavadega, mis pakuvad alternatiive ja lahendusi ühekorraplastiprobleemile. Raportid näitavad, et pingutusi tuleb kiiremas korras suurendada, ja need ilmuvad ajal, kui 3. juuli 2021 tähtaeg ühekordse plasti direktiivi ülevõtmiseks EL liikmesriikides on möödumas.

Ühekordset plasti käsitlev rakendamishinnang toob välja, kus on EL kohustuslikke plastireostusega võitlemise meetmeid rakendatud kõige edukamalt (märgitud rohelisega) ja kus see jätab kõige rohkem soovida (märgitud oranži ja punasega).

Kõige rohkem edusamme on direktiivi rakendamisel teinud näiteks Eesti, Prantsusmaa, Kreeka ja Rootsi. Bulgaaria ja Poola aga, nii nagu mitmed teisedki liikmesriigid, peavad oma pingutusi kiiremas korras suurendama. Kuigi EL liikmesriikide lõikes on ambitsioonikus erinev, siis kokkuvõttes ei ole see piisav, et Euroopa suudaks tõepoolest minna ühekordsetelt toodetelt üle ringmajandusele. 

Kadri Kalle (Teeme Ära SA) kommenteerib: “On tore näha Eestit eesrindlike riikide seas. Iga muutus on natuke hirmutav, kuid praegu on just õige hetk nendega algust teha ning seada konkreetsed suunad, kuhu me ka ringmajanduse mõistes soovime liikuda. Tuleb aru saada, et igasugused ühekordsed asjad, mitte ainult plast, on kokkuvõttes ressursside raiskamine ning koormus meie jäätmekäitlussüsteemile. Seega peame tugeva suuna võtma jäätmetekke vähendamisele ning korduskasutussüsteemide loomisele. Parimate tavade raport näitab, et neid võimalusi ja lahendusi üle Euroopa ka juba jagub.”

Ühenduse Seas at Risk parimate tavade aruanne ja mitmekeelne interaktiivne kaart seovad EL poliitikameetmed konkreetsete ja tõhusate lahendustega, pakkudes ühekordse plasti vähendamiseks ja sellest loobumiseks üle 150 parima tava. Antud lahendused on end juba tõestanud ja neid saab teistes regioonides lihtsalt üle võtta või veelgi laiemalt edasi arendada. Nende eesmärk on ärgitada ametiasutusi, ettevõtteid, koole, kohalikke kogukondi ja tarbijaid, et nad vähendaksid ühekorraplasti kasutamist, ning toetada liikmesriike direktiivi rakendamisel, aga ka laiemalt.

EL võttis 2019. aastal plastireostusega võitlemiseks vastu ühekordse plasti direktiivi, mis seab liikmesriikidele kohustuse rakendada hulka meetmeid, sh: mitmete ühekorratoodete, sh taldrikute, kõrte ja söögiriistade keeld hiljemalt 3. juuliks 2021; laiendatud tootjavastutuse süsteem ja ühekorraplasti märgistusnõuded; meetmed ühekordsest plastist topside ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks; ühekordsete plastpudelite liigiti kogumine 90% ulatuses aastaks 2029. Tänane esimene raport, mis tugineb nii Euroopa-üleste kui riiklike vabaühenduste hinnangutele, näitab, kui edukad on olnud EL liikmesriigid ja Norra ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse.

LISAINFO 

Raportite lingid

Mitmekeelne interaktiivne kaart ühekordse plasti vähendamiseks ja sellest loobumiseks: kaardi link.

Parimate tavade raport ühekordse plasti vähendamiseks ja sellest loobumiseks Euroopas: link

kättesaadav bulgaaria, horvaatia, inglise, eesti, prantsuse, kreeka, saksa, itaalia, poola, portugali ja hispaania keeles.

Ühekordset plasti käsitlev rakendamishinnang: link

Raport näitab, et vähesed riigid (nimelt Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Sloveenia ja Rootsi) on näidanud tahet kasutada kogu ühekordse plasti direktiivi potentsiaali, et loobuda ühekorraplastist ja tõepoolest vältida plastreostuse teket. Enim saavutanud riigid on rakendanud meetmeid, mis lähevad direktiivi nõuetest kaugemale: nad on piiranud täiendavaid ühekordseid plasttooteid, edendanud korduskasutuslahendusi ja on kas juba kehtestanud või vastu võtmas kvantitatiivseid ühekorraplasti vähendamise sihtmäärasid ja/või korduskasutuse sihtmäärasid. Enamik riikidest on direktiiviga kooskõlas olemiseks täitnud kõigest nõutava miinimumi (nt Austria, Küpros, Taani, Saksamaa, Läti ja Madalmaad) või polegi veel mõningaid (või mitmeid) meetmeid (nt seoses laiendatud tootjavastutusega) kehtestanud (nt Horvaatia, Leedu, Malta, Portugal, Slovakkia ja Norra). Paljud riigid pole veel ülevõtmisega endiselt ühele poole saanud (nt Belgia, Soome, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Portugal ja Hispaania) või on sellega alles hiljuti alustanud (nt Bulgaaria, Tšehhi, Poola ja Rumeenia).

PRESSIKONTAKTID

Niamh Cullen, kommunikatsioonispetsialist, Zero Waste Europe & Rethink Plastic, niamh@zerowasteeurope.eu  | +32 0497 83 23 24
Frédérique Mongodin, poliitikaspetsialist, Seas At Risk, fmongodin@seas-at-risk.org

Kadri Kalle, Programmijuht – haridus ja huvikaitse, Teeme Ära Sihtasutus, kadri.kalle@letsdoitfoundation.org +372 +372 507 2549

EESTI (roheline)

Edusammud

Eesti eelnõus on seoses toidupakendite ja joogitopside tarbimise ja vähendamisega üsna positiivseid suundumusi: 

● Müügikohtades klientidele tasuta ühekordsete joogitopside või toidupakendite väljastamine on keelatud. Ühekorrapakendi hind peab olema vähemalt 50 senti ja müüja peab klienti teavitama, millistel tingimustel on võimalik kasutada korduskasutusnõusid. 

● Hiljemalt 2023. aasta lõpuks on müüjatel kohustus pakkuda kliendile võimalust osta toitu ja jooke korduskasutusnõudes.   

● Hiljemalt 2025. aasta lõpuks peavad müügikohad täielikult korduskasutusnõudele üle minema.  

● Hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuarist on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada, et nende haldusüksuses toimuvatel avalikel üritustel kasutatakse korduskasutatavaid nõusid ja söögiriistu. 

Need nõuded ei kehti ainult ühekorraplastile, vaid kõigile ühekorratoodetele.

Seoses liigiti kogumisega plaanib Eesti laiendada juba 15 aastat toimivat pandipakendisüsteemi, mis hõlmas seni õlle-, siidri- ja karastusjoogitaarat, võimaldades seda nüüd ka teiste alkohoolsete jookide (vein, vahuvein jne) ja siirupi ühekordse ning kordustäidetava taara puhul. Tagastuspunktid peavad olema müügikohtades selgelt märgistatud, nähtaval kohal. 

Tootedisaini nõuete (ringlussevõetud materjali osakaal, pudeli külge kinnitatud korgid) puhul lähtub Eesti ühekordse plasti direktiivis sätestatust.

Peamised probleemid

Eesti eelnõu järgib laiendatud tootjavastutuse rakendamisel ühekordse plasti direktiivi tähtaegadest, kuid vastavate kulude tuvastamine ja jaotus on veel ebaselge. Ministeeriumi sõnul kutsutakse kulude kindlaksmääramiseks kokku huvitatud osapooltest moodustatud töörühm.

Puuduvad meetmed

Kuna enamikku ühekordse plasti direktiivi sätetest on juba rakendatud, siis ühtegi puudust ei tuvastatud. 

Riiklik protsess

Keskkonnaühendustel paluti avaldada eelnõu kohta oma arvamust.