Kolm ettepanekut ambitsioonika planeedisõbra valimis­programmi­

Teeme Ära sihtasutus pöördub kõigi erakondade, aga ka kõigi valijate poole.

Järgmistel kuudel ja nädalatel seisavad ees tulised arutelud selle üle, mis on Eestile hea.

Eestile on hea aga kõik, mis on meie planeedile hea – sest elamiskõlbmatuks muutuva keskkonnaga Maal varitsevad meid kõiki tõsised ohud, alustades negatiivsetest mõjudest meie tervisele, lõpetades väga erisuguste julgeolekuohtudega.

Et neid ohte ja riske ennetada, kutsume riigijuhtideks pürgijaid üles valimisplatvormidesse kirjutama ning debattide ja kohtumiste käigus esile tooma järgmisi sihte:

1. Loobume ühekordsete plasttoodete tarbimisest ambitsioonikate sammudega! Seame Eestile mõõdetavad eesmärgid ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise vähendamiseks: 30% aastaks 2026 ja 50% aastaks 2030.
2. Kiirendame ringmajanduse põhimõtete kasutusele võtmist, alustades suurema mõjuga valdkondadest. Muuhulgas suurendame ringlussevõetud materjali kogust jõuliselt ja prioriseerime jäätmetekke vähendamist.
3. Toetame ja tõstame kohalike omavalitsuste võimekust nii korduskasutussüsteemide kasutusele võtmisel kui ka jäätmete paremal ennetamisel ning liigiti kogumisel.

Miks just need?

Eriti just plastprügi on muutunud inimestele ja kogu keskkonnale tõsiseks ohuks. Mikroplasti on leitud juba nii rinnapiimast kui ka beebi väljaheidetest – ning sellel on meie tervisele negatiivsed või veel teadmata tagajärjed. Plasti tõttu kannatab tegelikult kogu loodusriik, olgu siis otseselt läbi seedimise või kaudselt muid kannatusi põhjustades. Kuigi plastil on materjalina palju kasutegureid, tuleb meil kõigil tõsiselt mõelda, millal on plast hädavajalik ja ainumõeldav valik ning millal on plastile, sh ühekorraplastile paremaid alternatiive.

Mistahes ressursside ükskõikne kasutamine on täitnud maailma prügiga. See on uudne olukord, sest veel sadakond aastat tagasi asju parandati, materjale võeti ringlusse ja korduskasutati. Vargamäel ei olnud prügimäge – ühel või teisel moel jõudis kõik uuesti ringlusesse. Igaühe vastutus üksteise ees on tuletada uuesti meelde tegelikult inimkonnale omased põhimõtted, mille järgi enamik materjale leiab ühel või teisel moel uue kasutuse. Piiratud ressursside maailmas tagab just ringmajandus nii riikide kui rahvuste, aga mõistagi ka kogu planeedi jätkusuutlikkuse.

Et inimestel ja ettevõtetel oleks seda muutust lihtsam läbi teha, tuleb neid toetada neile endile kõige lähemal, kohaliku omavalitsuse tasandil. Riiklike ambitsioonide ja tõsikindlate sammude kõrval tuleb tõsta just kohalike omavalitsuste võimekust ja anda neile julgust uute sihtidega kaasa tulla. Me näeme, et tahe rohujuuretasandil on olemas – tihti napib aga ressursse, oskusi, ka südikust ja võimekust end tänasest süsteemist üksi läbi närida. Et korduskasutus, jäätmetekke ennetamine ja liigiti kogumine saaks igaühele võimalikult lihtne Emmastest Narvani, Sõrvest Saatseni, Tallinnast Valgani välja, tuleb kõiki omavalitsusi senisest süsteemsemalt aidata.

Ambitsioonikalt planeedisõbralikku valimisperioodi kõigile!