Eesti pakendiringluse turg kasvas aastaga kolm korda

Üheks meie ajastu suurimaks keskkonna saastumise põhjustajaks on plastikjäätmed, mille kogused on tänaseks jõudnud utoopiliste tasemeteni. Plastireostuse domineeriv allikas on ühekordsed plastpakendid, millega kaasneb keskkonnareostus, negatiivne kliimamõju ja elurikkuse hävimine. Sellele probleemile leidub lahendus ülepakendamise vältimise ja korduskasutuspakendite näol. Eestis on korduskasutavate pakendite suureneva kasutuse trend ilmselge – pakendiringluse turg on viimase aastaga kasvanud koguni kolmekordselt.

Meile teadaolevalt oli 2021 aastal Eestis tegutsemas vähemalt viis korduskasutuspakendilahendust pakkuvat ettevõtet – Ringo, RingKarp, BringPack, Pandipakend ja Topsiring. Esimesed neist alustasid tegevusega umbes viis aastat tagasi ning uuemad ettevõtmised on alguse saanud alles hiljuti. Kuigi ettevõtete tegemised on mõjutatud olnud erinevatest teguritest, sealhulgas ka koroonaga seotud takistustest, on viimase aastaga siiski toimunud kasv nii ringluses olevad pakendite, kaasatud toidumüüjate, kasutajate arvu ja ettevõtete käibe osas. Näiteks oli eelmisel aastal Eestis ringluses 430 000 korduskasutuspakendit, võrreldes 142 000-ga üle-eelmisel aastal ja liitunud toidumüüjate arv kasvas aastaga 60-lt ligi 200-ni.

Korduskasutuse levik on tasane, kuid kindel

Mainitud ettevõtetel on ka tuleviku osas ambitsioonikad plaanid, mis on seotud lähima paari aastaga. Eelkõige loodetakse oluliselt pidurdada ühekordsete pakendite kasutamist toidu kaasatellimisel erinevatest toitlustusasutustest. Näiteks üks ettevõte plaanib kasvatada mahtu 50 000 pakendiringi pealt 400 000 peale, teine avab senisele 100 tagastuspunktile lisaks veel 400. Toitlustusettevõtetele loodetakse hakata pakkuma ka senisest laiemat valikut erinevatest pakenditest, sealhulgas ka spetsiaalseid pakendeid burgerite ja pitsade jaoks. Samuti on soov teha laialdast koostööd erinevate üritusi korraldavate asutustega, kus tavapäraselt ühekordseid nõusid kasutatakse.

Suurimate väljakutsete ja takistustena on esinenud sobivate partnerite leidmine korduskasutuspakendi tootjate näol ning samuti inimeste harjumuste murdmine. Kindlasti nähakse suurt potentsiaali üha rohkemate toitlustusasutuste kaasamises, sest praegu ei ole paljud restoranid kõikidest võimalustest teadlikud. Mida rohkem toitlustusettevõtteid sellist lahendust pakuvad, seda enam muutub see ka inimestele harjumuspäraseks, mis omakorda suunaks ka nõudlust ning ajendaks seeläbi üha rohkem toidumüüjaid liituma. Korduskasutuspakendilahendust pakkuvate ettevõtete esindajate sõnul on selliste pakendite kasutamine sama mugav kui ühekordsete pakendite kasutus, kuid on oluliselt ressursisäästlikum ning majanduslikult igati mõistlik.

Globaalsele probleemile tekib palju kohalikke lahendusi

Tõenäoliselt on pakendiringluse turu jaoks oodata jätkuvat kiiret kasvu ning ei oleks üllatav, kui tegutsema asub üha uusi pakendite korduskasutust võimaldavaid ettevõtteid. Seda trendi võimendavad ka üldised suunad Euroopa Liidu tasandil, sest ühekordsete pakendite kasutamise vähendamine ning ringmajanduslahenduste toetamine on üheks järgnevate aastate prioriteediks. Tänaseks on realiseerunud erinevad piirangud ja direktiivid, mis suunavad ühiskonda plastiku kasutamist vähendama ja need mõjutavad ka toitlustussektoris kasutatavaid plastikpakendeid. 

Võitlus plastikjäätmete vastu on kestnud juba pikki aastaid ning muutub globaalselt üha põletavamaks teemaks. Väga suureks plastikjäätmete tekke allikaks on just toitlustussektor ja toidu kojuveoteenuse populaarsuse suur kasv.  Koroonakriisiga seotud suurenenud toidu kaasaostmine restoranidest andis tõuke üle maailma korduskasutuspakendilahendust pakkuvate ettevõtete loomisele. Üldiselt on korduskasutuspakendilahendust pakkuvate ettevõtmiste taustal uskumus, et ühekordsetest pakenditest loobutakse ühel hetkel nii või naa ning tulevastel aastatel on ühekordsete pakendite kasutamisega seotud ranged piirangud.   

Teeme Ära SA läbiviidud analüüsi pinnalt avaldati ülevaatlik lugu Good News keskkonnas