Kuhu viia kodus üle jäänud asjad?

Autor:  Susanne Ennok.

“Minu nimi on Susanne Ennok ja olen väikestviisi keskkonnapäästja. Olen juba aastaid tundnud, et iga inimese panus loeb ja seetõttu juba 15-aastasest saati olen ära öelnud kõikidele kilekottidele ja edasi andnud kõik kasutamiskõlbulikud asjad. Iga aastaga tunnen aga järjest rohkem, et vähem keskkonna arvelt tarbimine on mulle südamelähedane ja sellest on ka inspireeritud see blogipostitus.” 

Kevad ja eriti praegune kevad, kus me kõik tavapärasest rohkem kodus aega veedame, on ideaalne aeg suurpuhastuseks. Julgustan kõiki suurpuhastust tegema, sest puhas ja üleliigsetest asjadest vaba kodu on niivõrd vabastav.

Esimese asjana panen kõigile südamele, et põhimõtteliselt kõikidele asjadele on olemas uus omanik ja peaaegu ükski asi ei peaks jõudma prügikasti. Selleks, et teie elu veidi lihtsamaks teha ja vältida allolevat pilti, olen loonud ühe blogipostituse, et jagada enda kogemust asjade korduskasutamisest või asjade ja materjalide elukaare pikendamisest.

ESIMENE KATEGOORIA – UUT VÕIMALUST VÄÄRIVAD ASJAD

1. Riided

Riiete puhul on ilmselt kõige rohkem valikut, mida kõike nendega teha võib. Mina isiklikult olen esimese asjana pannud korralikud riided müüki – Facebook Marketplace’i, Yagasse ja Basaari. Väga paljud riided on läbi selle endale uue kodu leidnud. Need, mis ei ole, olen viinud Uuskasutuskeskusesse, kus need kindlasti üks hetk endale uue omaniku leiavad. Lisaks Uuskasutuskeskusele on muidugi võimalik viia riided ka näiteks Humanasse, Sõbralt Sõbrale poodi, Aarete Laekasse ja kaubanduskeskuste juures asuvatesse riidekonteineritesse.

Valik, mida ma veel kasutanud ei ole, on annetamine. See on super variant, kui riideid on suures koguses – näiteks erinevaks tarbeks ühes suuruses riided naistele, meestele ja muidugi ka lastele. Kindlasti tuleb täpsemalt uurida, kas neil on riideid vaja, kui on soovi annetada riideid näiteks naiste varjupaigale või mõnele teisele turvakodule. Kui soovid annetada riideid mõnele neid vajavale perele, on selleks olemas Facebookis mitmeid heategevusgruppe, neist ilmselt enim tuntuim MTÜ Heategevus Eestis. Selles grupis on kõik väga hästi organiseeritud – igas maakonnas on üks administraator, kes on kontaktis abivajavate peredega. Nii on kindel, et asjad jõuavad ka päriselt abivajajateni. Heategevusega tegeleb ka Aarete Laegas, kuhu saab enda üleliigsed riided anda ja Aarete Laegas annab need edasi abivajavatele inimestele, pakkides ja viies need lausa ise kohale.

Riideid, mis on oma aja ära elanud, on võimalik pakkuda näiteks Facebooki grupis „Prügi aardeks taaskasutus”, kus tublid käsitöölised tihtipeale otsivad erinevaid riidejuppe, et neid kasutada kunsti- ja käsitööprojektideks. Näiteks hiljuti otsiti suuremas koguses teksapükse, millest plaan teha riidest kotte.

Katkiseid ja mittekatkiseid riideid (näiteks pesu või sokke) võtab vastu ka H&M, kus materjalid ümber töödeldakse ja neist uusi riideid valmistatakse. Tegemist on küll kiirmoeketiga, aga saame vähemalt omaltpoolt kaasa aidata, et see tööstus kasutaks aina enam teise ringi materjale. See on kindlasti parem, kui vanade riiete prügikasti viskamine, kus neil enam mitte mingit tulevikku ei ole. Kaltsud saab edukalt ära kasutada ka koduses majapidamises näiteks tolmu võtmiseks.

2. Jalanõud

Jalanõudega on asi veidi keerulisem kui riietega. Korralikke jalanõusid saab muidugi müüa, annetada ja taaskasutuspoodidesse viia. Katkiste jalanõude puhul ei ole ma kahjuks leidnud kohta, mis nendega peale hakata, kuid näiteks eelmainitud grupis “Prügi aardeks taaskasutus” võivad need siiski kellelegi näiteks kunstiprojektiks ära kuluda.

3. Kotid, ehted ja muud tarbeesemed

Nende puhul kehtivad samad võimalused, mis eelnevalt mainitud (müük, annetamine, taaskasutuspoed). Küll aga lisaksin siia juurde Facebooki grupi Tasuta kraam (selliseid gruppe on veel), kus mõnel inimesel võib olla näiteks sinu silmis sära kaotanud ehetest suur rõõm.

4. Padjad, tekid, madratsid, linad, rätikud

Neid asju võib kindlasti pakkuda „Tasuta kraami” või „Prügi aardeks” grupis. Olen näinud, kuidas paljud eelnimetatud asjadest on omale läbi nende uue kodu leidnud. Kui aga ei ole soovi neid sinna üles laadida, võtavad korralikke asju vastu annetusena Uuskasutuskeskus ja ka vähem korralikke vastu näiteks loomade varjupaigad, kus neid loomade paremate elutingimuste tagamiseks ära kasutatakse.

5. Nõud ja muud köögitarvikud

Soovitan väga annetada neid Aarete Laekasse. Neil on oma väike pood, kus asju ka veidi edasi müüakse, et katta tegevuskulud. Küll aga on neil tore kokkulepe abivajajatega, et nad saavad kas ise tulla asju võtma või viiakse neile kulleriga asjad koju. Seega Aarete Laekasse annetades tead, et kui sinu asju on kellelegi vaja, siis need temani ka jõuavad.

Muidugi võtab neid asju vastu ka Uuskasutuskeskus ja uus omanik on võimalik leida ka eelnimetatud Facebooki gruppide kaudu. Tegin alles hiljuti köögis suurpuhastuse ja kõik asjad leidsid uue omaniku läbi Facebooki gruppide.

6. Mööbel

Ükskõik mis seisukorras mööblile on tõenäoliselt olemas soovija. Olen ära andnud Facebook Marketplace’i kaudu näiteks kasside poolt väga ära rikutud tumba, mille soovija kirjutas nii toredalt „Olin just otsimas tumbat, millele uus riie peale panna. See on mul juba kodus olemas.”

Olen näinud, kuidas Facebooki gruppides läheb ka päris palju päevi näinud mööblit (tasuta muidugi), näiteks mõni kontoritool vms. Seega julgustan kõiki pildistama üles enda kodus üle jäänud mööbit, soovija tuleb üldiselt sellele ise järele.

Veel üks eriti tore ja mugav variant on Uuskasutuskeskuse kaubik. Nemad tulevad tasuta sinu koju kaubikuga, kui sul on palju suuri asju annetada. See on ideaalne võimalus anda näiteks vanale diivanile uus elu, ilma et ise midagi erilist selleks tegema peaksid.

7. Raamatud

Raamatute järelturg on väga suur – näiteks on Facebookis olemas grupp „Kasutatud Raamatute müük”. Lisaks sellele lähevad minu kogemusel raamatud ka Facebook Marketplace’is, Yagas, Basaaris jne. Muidugi võib neid pakkuda ka mujal gruppides, kuid kui pole soovi pakkuda, saab need edukalt anda Uuskasutuskeskusesse, kust need siis kas uute omanike või projektideni jõuavad. Tartus on levinud selline tore ettevõtmine nagu tänavaraamatukogu, kuhu saab oma raamatuid panna ja sealt raamatuid vastu võtta. Selline armas lahendus on olemas ka Tallinnas Kristiines Löwenruh pargis.

8. Tehnika

Kodus üle jäänud tehnika kas müü, paku Facebooki gruppides (nendele on väga suur nõudlus) või vii jäätmejaama või elektroonikaseadmeid müüvasse poodi. Kui füüsiline isik soovib osta kauplusest elektri- ja elektroonikaseadme (nt televiisor, külmkapp, raadio vms) on kauplus kohustatud vana samalaadse seadme vastu võtma. Väikeseid elektroonikaseadmeid (küljepikkus kuni 25 cm) peavad kõik enam kui 400 m² suurused poed, kes müüvad mistahes elektroonikaseadmeid, tasuta vastu võtma isegi siis kui uut asemele ei osteta.

Kõik muu

Reaalselt kõik muu, mis kodus on (näiteks lillepotid, nagid, pildiraamid, karbid, kastid) soovitan panna üles Facebooki gruppidesse (Prügi aardeks taaskasutus, Tasuta kraam). Näiteks andsin alles hiljuti teatrietenduse tarbeks ära plekist alkoholipudelite ümber olnud karbid. Täpselt selliseid juhuseid on väga palju – kunagi ei tea, kellele võib mingil põhjusel sinu jaoks üleliigne asi ära kuluda.

TEINE KATEGOORIA – OMA AJA ÄRA ELANUD ASJAD

1. Klaas

Kodus üle jäänud klaasist purke (nt supi-, moosi-, beebitoidupurke), pudeleid, kosmeetika pakendeid (nt lõhn, kreemipurk), nõusid jne saab edukalt müüa, annetada, pakkuda Facebooki gruppides (paljud otsivad kunstiprojektide jaoks erinevaid asju). Lisaks sellele sain hiljuti teada väga toredast ettevõtmisest nimega Binfree. Ettevõte tuleb tasuta sinu klaasile (ja ka plastikpudelitele) ise koju järele. Selleks peavad kogused olema pisut suuremad – vähemalt 40 taarapudelit ja/või vähemalt kaks kotitäit ümbertöödeldavat klaasi. Binfree kogub puhtaid klaaspurke, veinipudeleid, kange alkoholi pudeleid, kosmeetikapurke, kuid on ka asju, mida nad ei kogu nagu näiteks aknaklaas, keraamika ja lambipirnid.

2. Ravimid

Üleliigsed või aegunud ravimid palun vii apteeki või jäätmejaama, nad on kohustatud need tasuta vastu võtma. Need ei tohi sattuda tavalisse prügisse.

3. Patareid, lambipirnid

Teadaolevalt on patareid ja lambipirnid ohtlikud jäätmed, mistõttu ei tohiks need lõpetada tavalises prügikastis. Patareisid on kohustatud koguma kõik poed, mis neid müüvad.
Säästupirnide kogumiskastid on COOP, K-Rauta, Bauhof, Prisma kauplustes üle Eesti. Hõõg- ja halogeenlampe ümber ei töödelda, seega neid ka ei koguta – need võib visata olmeprügisse.
Kui iganes on kahtlus, kuhu mõni asi viia, siis Kuhu Viia lehel on selleks nii juhised kui ka kaart vastuvõtukohtadega.

4. Tühjaks saanud ilutoodete plastpakendid

Üheksasse Rimi kauplusesse (vaata kus ja loe lähemalt) on kolmeks kuuks mai lõpuni paigutatud Garnieri kogumiskastid, kuhu kutsutakse kõiki üles tooma oma tühjaks saanud ilutoodete plastpakendid. Kokku kogutud pakenditest toodab Eesti ettevõte Neular peenrakastid, mis lähevad kingitusena Priisle kogukonnaaiale. Neulari poolt toodetud peenrakastid valmistatakse sulatatud plastikjäätmetest, mis töödeldakse ekstruuderis. Kogumiskasti sobivad tühjad plastikust ilutoodete pakendid: pudelid, tuubid, pumppudelid, potsikud, ripsmetušid jms.