Ettevõtete toetusavaldus kordus­kasutusele

Kõigile otsustajatele kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil

Ettevõtted üle Euroopa, kes on selle pöördumise allkirjastanud, soovivad kestliku tuleviku nimel otsusetegijatelt ambitsioonikamaid samme, mis toetaks ettevõtlust, mis arendab ringmajandust toetavat, jäätmeteta ja toksiliste ainete vaba majandusmudelit. Soovime pakkuda korduskasutustooteid ja -teenuseid asendamaks ühekorraplasti näiteks:

• täitelahenduste näol (toidule, joogile ja puhastusvahenditele);
• korduskasutustopsidega ja toidukarpidega;
• e-kaubanduse ja tarneahela lahendustega;
• korduskasutatavate menstruaaltoodete, mähkmete ja pesuvahenditega.

Seepärast valime oma ärimudeliks korduskasutuse (#WeChooseReuse).
Valime ja prioritiseerime korduskasutatavaid tooteid ühekordsete asemel igal võimalusel.

Hästi läbi mõeldud korduskasutus-alternatiivide populariseerimisel on oluline osa kliimamuutustega võitlemises, eelkõige tänu positiivsele mõjule üldisele ressursitõhususele ja vähendatud CO2 heitele. Ühekordsete toodete mõju majandusele ja keskkonnale on ignoreeritud liiga kaua, mis on loonud ebaausa konkurentsieelise korduskasutussüsteemide ees. Samas kui korduskasutus on ainus süsteem, mis ennetab reostusprobleeme juba eos ning soodustab säästvaid tarbimisharjumusi. Ühekordsetest ja toksiine täis toodetest loobumine on leevenduseks meie kahjustunud ökosüsteemidele ja elurikkusele ja on otsese positiivse mõjuga inimeste tervisele. Lisaks aitab see ettevõtetel, organisatsioonel ja linnadel vähendada jäätmekäitlusega seotud kulutusi ja kasvatada kohalikku tööhõivet.

Hea uudis on see, et see süsteemne muutus on juba aset leidmas – üle Euroopa on järjest enam tekkimas ettevõtteid, kelle ärimudel toimib korduskasutuse põhimõttel (nimekiri headet näidetest Lisas I).

Sellegipoolest näevad paljud ettevõtted senini vaeva skaleerimisega, korduskasutussüsteemide väljatöötamisega või üleüldse praegusel turul ellujäämisega. Peamised väljakutsed, millega ettevõtted silmitsi seisavad, on:
– suured investeerimiskulud korduskasutuse/täitelahenduste süsteemi (kogumine, pesemine ja tagastamise logistika) taristu käitamiseks;
– suured tegevuskulud varajases staadiumis enne kuludega nulli või kasumini jõudmist;
– toksiliste ja ühekorratoodete valmistamise kulud on ebaausalt väikesed;
– diskrimineerivad (ja sageli ka alusetud) sanitaareeskirjad;
– võimalikud murekohad vastutust puudutavate regulatsioonide puudumise tõttu, näiteks juhud, kui kliendi toodud korduskasutatav anum on saastunud;
– riigiasutuste ja tootjavastutusorganisatsioonide madal kaasatus elanike teadlikkuse tõstmisel ja ettevõtete julgustamisel, tegemaks korduskasutatavaid valikuid;
– puuduvad standardiseeritud süsteemid ja ärimudelid, et ettevõtted saaksid kasutada ühtseid pakendite baas-formaate, ühendada ressursse ja luua skaleeruvaid lahendusi.

Ringmajandus saab kasvada ja areneda ainult siis, kui lineaarmajandust ja ringlussevõttu ületähtsustavad meetmed on asendatud jäätmete ennetamist, toodete korduskasutust ja korduskasutuseks ettevalmistamist toetavate meetmetega. Senise olukorra muutmiseks on vaja süsteemset lähenemist ja tugevat toetust, et julgustada uusi tootmise ja tarbimise mudeleid, mis väldiks jäätmeteket ja eelistaks korduskasutust. Kuigi me anname endist parima, et seda muutust ellu kutsuda, ei saa me sellega üksi hakkama.

Seetõttu palume otsustajatelt kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasemel toetada ambitsioonikaid meetmeid, loomaks soodsaid tingimusi korduskasutuse ja täitesüsteemide arenemiseks.

Me palume seada ambitsoonikad korduskasutuse sihtmärgid ja neid toetada vajalike meetmete, standardite ja õigusaktidega.

Me palume toetada korduskasutuse ärimudeleid majanduslike stiimulite, informatsiooni jagamise ja teadlikkuse tõstmisega.

Ja me palume teil olla suunanäitajaks eelistades riigihangetes korduskasutuslahendusi kõikidel avalikel üritustel ja asutustes.

Lisas II ja III oleme välja toonud soovituslikud meetmed, mille rakendamisega riigiasutused ja kohalikud omavalitsused saavad aidata ühiskonnal liikuda ringmajanduse poole, kus toimivad edukalt korduskasutuse ja täitelahendused.

Kutsume teid üles koostööle ja toetama #WeChooseReuse kampaaniat.
Meie omaltpoolt aitame korduskasutusega teha Euroopast ringmajandava ja vastupanuvõimelise kogukonna.

Lisa I – Edukad korduskasutuse ärimudelid Euroopas
Lisa II – Pöördumine kohalikele omavalitsustele
Lisa III – Pöördumine valitsusele ja Euroopa Liidule

LISA I – Edukad korduskasutuse ärimudelid Euroopas

See nimekiri annab ülevaate Euroopas levinud korduskasutuse ja taastäitmise ärimudelitest.

• Tuhanded kohvikud pakuvad võimalust kasutada kaasa ostmiseks korduskasutatavat topsi, nt Austrias, Belgias, Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Leedus ja Šveitsis.
• Korduskasutatavad topsid on levinud mitmetel festivalidel näiteks Belgias, Leedus ja Hollandis.
• Korduskasutatavate toidukarpide lahendused söögi kaasa ostmiseks või koju tellimiseks, tihti rakendatud koos pandisüsteemiga, on levinud Austrias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Šveitsis.
• Eestis pakutakse sündmustele pandisüsteemiga korduskasutatavate topside, taldrikute ja kausside renti.
• Ühendkuningriigis on üle 30 000 veepudeli täitmise punkti.
• Itaalias on avalikes kohtades üle 4000 kioski, milles on asendatud pudelivesi kvaliteetse filtreeritud joogivee pakkumisega.
• Viini linn (Austria) haldab üle 1000 joogiveepunkti ja 55 veevõtukoha, mis asetsevad näiteks parkides, mänguväljakutel ja turgudel.
• Belgias ja Itaalias pakutakse riidest mähkmete rentimise teenust päevahoidudele ja majapidamistele, sh keskne pesemisteenus. Itaalias koordineerib seda tegevust riiklik tervishoiuasutus.
• Iirimaal on võimalik tutvuda riidest mähkmetega enne nende soetamist, laenutades neid prooviperioodiks. Prooviperioodi lõppedes mähkmed tagastatakse, et anda võimalus ka teistel neid proovida.
• Soomes ja Sloveenias on olemas süsteem näomaskide korduskasutuseks ja pesemiseks.
• Belgias on üle 50 pakendivaba ja vähese pakendamisega poodi.
• Portugalis pakuvad üle 200 poe võimalust osta pakendivabalt toetades seeläbi jäätmevaba elustiili.
• Sloveenias on kolm pakendivaba poodi ja 107 poodi, kust on võimalik osta pakendivabalt.
• Leedu jaemüügi kett pakub võimalust osta kehahooldustooteid ja puhastusvahendeid oma enda anumasse. Lisaks sellele on neil ka sektsioon, milles on vaid pakendamata tooted või jäätmevabad tooted nagu menstruaalanumad ja klaaspurgis hambapasta.
• Ühendkuningriigis ja Iirimaal võib leida sadu täitepunkte, kust saab oma anumasse osta ökoloogilist puhastusvahendit. Need on levimas ka Belgias, Sloveenias ja Hollandis.
• Sloveenias on levinud kohaliku piima müümine lahtiselt. Üks Sloveenia talupidaja pakub piimatoodete kohaletoimetamist korduskasutatavates anumates.
• Prantsusmaal propageerivad kaks tuntud organisatsiooni korduskasutust: 1) Réseau Vrac, mis propageerib ja toetab pakendivaba müüki, töötab üle 1700. ettevõttega Prantsusmaal ja kogu maailmas; ja 2) Réseau Consigne, mis toetab üle 200. ettevõtte pandisüsteemi ja muude korduskasutuspakendite lahendusi igasuguste pakendite jaoks
• Korduskasutatavate RFIDga jälgitavate kalakastide ringlussüsteem (ca 260 000 kasti) on levinud seitsmes Euroopa riigis, mille pesemiskeskus asub Taanis.

Lisa II – Pöördumine kohalikele omavalitsustele

See nimistu koondab soovitud meetmete ettepanekuid kohalikele omavalitsustele (sh vallad, linnad, linnaosad), et toetada korduskasutust ja täitesüsteeme pakkuvaid ettevõtteid.

Märkus: Rahaliste vahendite ja personali olemasolu erineb suuremate ja väiksemate omavalitsuste vahel. Seetõttu ei pruugi mõned neist ettepanekutest olla (veel) saavutatavad kõikjal. Me julgustame otsustajaid kohalikul tasandil olema ambitsioonikad ja tegema kõik endast oleneva, et aidata oma haldusalas edendada korduskasutust ja täitesüsteemide arengut.

• Kohalikud omavalitsused peaksid vastu võtma edasipüüdlike eeskirju ja õigusakte, nagu määruseid, mis:
  näitavad eeskuju keskkonnahoidlike riigihangetega, mis seavad esikohale korduskasutustooted ja teenused avalikel ja eraüritustel ning asutustes.
• Keelustavad ühekordsed pakendid (sealhulgas topsid, lauanõud ja kilekotid) teatud sektorites ja/või kõigil avalikel ja piiratud alal toimuvatel sündmustel.
• Kui täielik keelustamine pole võimalik, peaksid kohalikud võimuorganid tutvustama elanikele ja ettevõtetele majanduslikke stiimuleid, mis aitavad muuta täite- ja korduskasutusvalikuid normiks ning vähendada nii palju kui võimalik ühekordsete toodete ja materjalide eelistamist.
• Rakendavad ringmajandusel põhinevaid jäätmetekke vältimise strateegiaid oma haldusala piires.
  Kui see on kohaldatav, kehtestavad ühekordsetele toodetele kohaliku maksu (nagu Tübbingenis toidu ja jookide ning ühekordsete söögiriistade puhul, et kompenseerida riikliku maksu puudumist Saksamaal).
• Tagavad avalikes kohtades parema juurdepääsu tasuta kraaniveele, et vältida ühekordsete plastpudelite kasutamist.
• Kohalikud omavalitsused peaksid julgustama ja toetama kohalikke korduskasutuse ärimudeleid, näiteks:
  suurendades rahastuse olemasolu ja kättesaadavust korduskasutuse ja täitesüsteemidega tegelevatele pilootprojektidele ja idufirmadele.
• Tagades ettevõtetele ligipääsu vajalikele teadmistele ja teabele, et lõimida korduskasutuslahendused oma olemasolevasse ärisse nii palju kui võimalik. Seda peaksid toetama eelnevalt koolitatud omavalitsuse töötajad, kes saaksid olla korduskasutuse tugiisikud.
• Edastades selget ja kohalikku konteksti sobivat teavet kodanikele ja ettevõtetele, selgitades mitte ainult kuidas, vaid ka miks sellised meetmed on olulised ja kasulikud keskkonnale ja kohalike töökohtade loomiseks.
• Toetades erinevaid kohalikke huvirühmi teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamisel, kinnistades sealjuures oma kogukondades korduskasutuse mõtteviisi.
• Toetades koos kohalike ettevõtetega uuenduslike korduskasutus- ja pandisüsteemide rajamist, et seejuures suurendada töökohtade loomist ja vähendada jäätmeid.
• Luues avaliku ja erasektori sidusrühmade (korduskasutusettevõtted, kogukonnad, tarbijaorganisatsioonid, toitlustus- ja majutusettevõtted, jaemüük, e-kaubandus, korduskasutuse innovatsioonile keskenduvad idufirmad jne) vahel süsteemse partnerluse, et ühiselt arendada ja rakendada korduskasutuse ja täitesüsteemide algatusi.
• Pakkudes kodanikele majanduslikke stiimuleid korduskasutus- ja täitesüsteemide ärimudelite kasutamiseks, näiteks allahindluseid ja tagasimakseid nendes ettevõtetes, aidates kaasa mitte ainult teadlikkuse tõstmisele korduskasutusest, vaid suurendes ka klientide hulka, kes kasutavad korduskasutus- ja täitesüsteeme.
• Toetades ja võimaldades kohalike korduskasutuskeskuste teket, mis põimivad uuskasutuspoe, remonditöökodade ja väärindava ringlussevõtu (upcycling) tegevusi, toimivad omamoodi tooraine- ja materjalituruna ja kus jäätmevabalt majandavad ettevõtted saavad oma tooteid/teenuseid esitleda ja müüa.
• Seirates ja analüüsides ülejäänud jääkprügi, et leida tooteid ja materjale, mida tuleb korduskasutuseks ümber kujundada.

Lisa III – Pöördumine valitsusele ja Euroopa Liidule

Nii liikmesriikide valitsuste kui ka Euroopa Liidu võimuses on julgustada muutusi, eelkõige luues turutingimusi, mis juhivad korduskasutusteenuste ja kaupade pakkumist ja nõudlust. Et saavutada ühekordse plasti tarbimise vähendamine, nagu nõuavad nii ELi ühekordse plasti direktiiv kui ringmajanduse tegevuskava, on korduskasutuslahendused vältimatud.
Riiklikul ja EL-i tasandil peaks näitama eeskuju nõudes korduskasutust ühekordse kasutamise asemel järgmistel viisidel:

• Keelustama sihipäraselt ühekorratooteid täiendusena ühekorraplasti direktiivis juba ette nähtud keeldudele eelistatult ELi tasandil.
• Seadma ambitsioonikaid korduskasutuse eesmärke eelistatult ELi tasandil peamistele sektoritele ja toodetele, sealhulgas (kuid mitte ainult) joogipudelitele ja -topsidele, toidunõudele, majapidamistarvetele, e-kaubanduse pakenditele, transpordi- ja menstruatsioonitoodetele ning mähkmetele.
• Kiirendama üleminekut korduskasutusele toitlustus- ja majutussektoris, näiteks kehtestades nõude kasutada kohapeal toidu tarbimiseks vaid korduskasutatavaid lauanõusid ja keelata ühe portsjoni tooted (piim, suhkur, maitseained jms) ning pakkuda neile toodetele alternatiivi kaasamüügis.
• Tagama sobivad majanduslikud stiimulid, mis toetavad uuenduslikke korduskasutuse pilootprojekte ja idufirmasid, ning sidumda rahastustingimused ambitsioonikate eesmärkidega.
• Kehtestama diferentseeritud laiendatud tootjavastutuse maksu või vähendama käibemaksu korduskasutatavatele toodetele, ning samal ajal kõrgema maksu ühekordsetele toodetele (eriti esmasest plastist tehtutele). Nii vastutavad toodete ja pakendite tootjad kogu oma kaupade olelusringi juhtimise eest, sealhulgas prügistamise ja toksilisusega seotud probleemide eest.
• Suurendama nõudlust korduskasutatavate toodete järele rakendades kohustusliku keskkonnahoidliku riigihanke poliitikat, mis seab esikohale korduskasutusteenused ja -tooted avalikel ja eraüritustel ning asutustes.
• Propageerima ja juhendama pandipakendisüsteemide loomist ja nende laiendamist mitut liiki korduskasutatavatele esemetele (pudelid, anumad, söögiriistad), nii et need süsteemid toetaksid ka korduskasutust ja mitte ainult ringlussevõttu. Selleks, et pandipakendisüsteemid Euroopas areneks ja laieneks, tuleks ühtlustada ka riiklikke õigusakte, eriti mis puudutab panditasule kohaldatavat käibemaksumäära ja seda, kuidas neid panditasusid tuleks käsitseda.
• Toetama teadmiste ja vahenditega korduskasutusega tegelevaid idufirmasid, jäätmevabalt majandavaid jaemüüjaid ja projekte järgmiselt:
  andes logistilisi juhiseid korduskasutuspakendite kogumiseks, puhastamiseks ja kohaletoimetamiseks;
  hõlbustades tõhusaid omandimudeleid ja ettevõtluse arendamist;
  soodustades heade tavade levitamist ja teadmiste vahetamist.
• Määrama kogu ELis ühtlustatud kuju/disaini ja süsteemid teatud tüüpi pakenditele (nt topsid, pudelid ja karbid), et võimaldada kordus- ja täitekasutuse rakendamist üle kogu ühtse turu.
• Tagama ELi tasandil piisava õiguskindluse ja vastutusest vabastamise/hüvitised korduskasutus- ja täitesüsteemidele ja pakendivabaks müügiks ning kohaldama selged reeglid, nt ametlike deifinitsioonide määratlemisega.
• Ennetama tarbijate eksitamist, kus spetsiaalse taristu puudumisel väidetakse korduskasutatavuse võimalikkust või märgistatakse tooteid korduskasutatavateks. Tarbijaid tuleb inforemeerida selgesõnaliselt ‘kuidas’ ja ‘kes’ konkreetset toodet korduskasutab. Koostöös riiklike toiduohutusametitega tuleks välja töötada suunised korduskasutatavate süsteemide jaoks.
• Teostama järelevalvet ja analüüsima andmekogumise teel kõiki olmejäätmeid ja prügistatud esemeid, et tuvastada tooteid, materjale ja süsteeme, mida korduskasutamiseks ümber kujundada.
• Tagama, et regulatsioonid võimaldaks korduskasutatavate toodete täieliku ja ohutu ringlussevõtu nende eluea lõppedes uuteks ohututeks korduskasutatavateks toodeteks.
• Tagama reeglite järgimise kõigile ühtsel turul ringlevatele toodetele, sh veebiturgudel kaubeldavated ja väljastpoolt Euroopat turgu sisenevate toodete osas.