Vähendame jäätmeteket! Esitasime koos 50 organi­satsiooniga toetuskirja ambitsioonikaks seadusloomeks

30. novembril on Euroopa Komisjon planeerinud avaldada oma seisukohad uuele pakendi- ja pakendijäätmete määrusele. Üle Euroopa on määruse lekitatud tekst juba viimaseid nädalaid tekitanud palju kõneainet nii keskkonnaorganisatsioonide kui ka pakenditootjate seas. Kuivõrd määrus toetab selgelt korduskasutust kui pakendijäätmete vähendamise mõjusaimat meedet, on komisjon saanud ulatuslikult vastulauseid tööstuselt, kes leiab, et nende senine suund parandada pakendite ringlussevõetavust on piisav ning korduskasutusnõuded täiesti ebamõistlikud.

Et toetada Komisjoni nende plaanis seada selged suunad tulevikuks, kus plasttooted ei reosta meie loodust ega tekita ulatuslikku keskkonna- ja kliimakahju, esitasid 50 ettevõtjaid ja keskkonda kaitsvat huvikaitseorganisatsiooni eile Euroopa siseturu- ja keskkonnavolinikele Thierry Bretonile ja Virginijus Sinkevičiusele toetuskirja. Tänusõnadega vastuskiri meile annab vaid kinnitust, kui oluline on kestlike ärimudelite toetajatel oma hääl kuuldavamaks teha, et õigusloomes kajastuks õiglaselt ka nende hääl, kes ringmajandusse aktiivselt investeerivad.

Näiteid lekitatud tekstis kirjeldatud plaanist:

• Aastaks 2025 peab 50% plast- ja alumiiniumpakenditest olema ümbertöödeldud, 2030. aastaks 55%.
• Purkide ja plastpudelite pandipakendisüsteem oleks kohustuslik üle Euroopa aastaks 2028
• Kõik pakendid peaks olema ringlussevõetavast materjalist aastaks 2030.
• Aastaks 2025 on kohustus kõikidest pakenditest ringlusse suunata 65% (ja 2030. aastaks 70%), sh miinimumnõuded:

25% puidust pakendid (2030 → 30%)

70% mustmetallist pakendid (2030 → 80%)

50% alumiiniumpakendid  (2030 → 60%)

70% klaaspakendi (2030 → 75%)

75% paber ja papp-pakendid (2030 → 85%)

• Aastaks 2030 peab minimaalne ümbertöödeldud materjali sisaldus ühekordsetes joogipudelites olema 50% ja muudes pakendites 45%. Aastaks 2040 peab mõlemal juhul olema see osakaal 65%. Toiduga kokku puutuvate pakendite puhul on sama eesmärk vastavalt 25% ja 50%.
• Liikmesriikidel on kohustus vähendada pakendijäätmete teket 5% inimese kohta 2030. aastaks, 10% aastaks 2035 ja 15% aastaks 2040. Selle saavutamiseks nähakse ette korduskasutussüsteemide arendamist ja populariseerimist.
• Aastaks 2030 peaks 30% kaasamüüdavatest jooginõudest olema korduskasutatavad ja aastaks 2040 peaks see number olema 95%. Villitud jookidele on sama nõue vastavalt 20% ja 75%.
• Täpsustatakse ka, et kohvikapslid, teekotid, puu- ja juurviljade ja õhukeste kandekottide kleebised peavad olema kompostitavad kahe aasta pärast peale määruse kehtima hakkamist.
• Kergete plastist kandekottide tarbimine peaks olema piiratud 40 kotini inimese kohta aastas peale 2025.
• Aastast 2030 on ka ette näha täiendavaid piiranguid pakendamisele, eeldades selle viimist miinimumini nii kaalu, suuruse kui ka kihtide poolest. Näiteks kosmeetika ja elektroonika puhul ei tohi see olla üle 15% tootest endast.

Need ettepanekud on tööstuse tugeva vastuseisu all. Samas on ühekorraplasti tootmises oodata kahekordset kasvu aastaks 2040 ning selle ringlussevõtt on jätkuvalt problemaatiline. Komisjoni ettepanekud ei ole ka selle probleemi lahendamiseks piisavalt ranged, kuid vähemaga leppimisel oleks veelgi laastavam mõju Euroopa majandusele täita ringmajanduse ühte põhimõtet – vältida jäätmeteket ning materjalide põletamist ja ladestamist. 30. novembril avaldatavad seisukohad panevad igal juhul Eesti uude positsiooni, arvestades, et ühekorraplasti direktiivi ülevõtmise viibimisega on Eestis vaid käputäis ettevõtteid, kes on alustanud investeeringuid ühekorraplasti vähendamisse, kuigi tulemuste raporteerimine terendab juba ukse taga (2026. a).

Teeme Ära Sihtasutus oli kohal ka Brüsselis, andmas üle Komisjoni asepresidendile Timmermansile korduskasutuse toetuseks kogutud allkirju #wechoosereuse kampaania jooksul. Ka Eestist oli eraisikuid ja ettevõtteid, kelle allkirjad Komisjonini jõudsid, kuid nende kõrval tooksime esile meie kohalikke omavalitsusi. Tervelt neli linna-valda (Saaremaa, Tallinn, Türi ja Lääne-Harju) toetas korduskasutusele üleminekut. Tallinna nimetasid ka Brüsseli kõrgemad isikud eeskujuna teistele Euroopa pealinnadele. Kõik muutused algavad eesmärkide seadmisest ja nende teadvustamisest. Korduskasutuse tähtsustamine Eestis võimaldab meil näidata eeskuju kogu maailmale.