Talv on tulekul: plast peab kaduma

Kuivõrd oleme talvise energiakriisi lävel, peab Euroopa Liit lõpetama plastitootmise. Äsja avaldatud raport näitab, et plastitootmise vähendamisega on väga kiire, sest Euroopa Liit sõltub fossiilkütustest, sealhulgas Venemaa naftast ja gaasist.

Euroopa Liit on silmitsi gaasinappusega ning liikmesriigid loodavad, et tarbijad võtavad tarbimise vähendamise enda õlule, samal ajal püüdes siiski leida uusi fossiilkütuse tarnijaid. Kriisis aga on poliitikud jätnud täiesti kõrvale plasti- ja naftatööstuse kui sektori, mis suurendab maailma nafta- ja gaasinõudlust konkurentsitult enim. Break Free From Plasticu ja Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Keskuse raport ütleb, et Euroopa Liit, mille gaasist ligi 40% ja naftast üle 20% pärineb Venemaalt, saab energiajulgeolekut suurendada just plasti- ja naftakeemiatööstust kärpides.

Uuringu kokkuvõte

Venemaa sissetung Ukrainasse on teravalt esile toonud Euroopa sõltuvuse fossiilkütustest, eriti Venemaa naftast ja gaasist. 2022. aasta augustis, mil juurdepääs Venemaa fossiilkütustele vähenes, seisis Euroopa Liit (EL) silmitsi karmi tegelikkusega. Sellele reageerides lubasid liikmesriigid 31. märtsiks 2023 vähendada gaasitarbimist vähemalt 15% võrra. Mõnes liikmesriigis, näiteks Saksamaal, soovitatakse inimestel käia külma duši all ja kasutada vähem kütet, et kahandada fossiilkütuste tarbimist. Samal ajal sõlmib või kaalub EL uusi kaubandusleppeid Ameerika Ühendriikide ja Aafrika riikidega, näiteks Senegaliga, et tagada energiavarustus aasta külmemateks kuudeks. ELi valitsused nõuavad üksikisikutelt palju rohkem tegutsemist ja kohanemist kui tööstussektoritelt, mis tarbivad enamiku fossiillähteainetest ja -energiast. Samuti jäetakse täiesti tähelepanuta võimalus vähendada ebavajalikku tarbimist.

Naftakeemia ja plasti puhul esineb sama probleem. Nimelt, kui maailma naftakeemiatootjad moodustaksid ühe riigi, oleks see maailma suuruselt kolmas naftatarbija ja suuruselt neljas gaasitarbija. Tänapäeval suurendavad kogu maailmas peamiselt just tööstusettevõtted nõudlust nafta ja gaasi järele, süvendades nõnda kliimakriisi ning selle katastroofilist mõju kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele ja ökosüsteemidele. Ometi jääb see äärmiselt suure fossiilkütusetarbimisega tööstusvaldkond ELi avalikes energia- ja kliimadebattides sootuks tähelepanuta. Isegi siis, kui Euroopas käib sõda ning maailmajagu seisab silmitsi enneolematu energiakriisi ja katastroofilise kliimamuutusega. Seda hoolimata asjaolust, et plastitarbimise vähendamiseks on olemas selged ja elluviidavad võimalused.

Alates plastistrateegia vastuvõtmisest 2018. aastal ja murrangulise ühekorraplasti (SUP) direktiivi vastuvõtmisest 2019. aastal on EL ja mõni selle liikmesriik olnud juhtivad jõud ülemaailmses plastireostusevastases võitluses. See juhtroll oli eriti ilmne ÜRO Keskkonnaassamblee (UNEA) protsessis. Selle tulemusena võeti 2022. aasta märtsis vastu ajalooline resolutsioon, et edendada läbirääkimisi siduva ülemaailmse kokkuleppe sõlmimiseks, mis lõpetaks plastireostuse kogu plasti elutsükli jooksul. Olenemata kõigist meetmetest, mida EL on plastireostuse vastu võitlemiseks selle tekkekohas võtnud, ei ole ükski neist otseselt suunatud plastitootmisele.

Plastitootmine moodustas 2020. aastal ELis fossiilgaasi ja -nafta lõpptarbimisest vastavalt 9% ja 8%. Fossiilkütuste nõudlust ELis ja ELi importivatest riikidest pärit fossiilkütuste järele võib kahandada ulatuslike vähendusmeetmete rakendamine kõigis sektorites. Ühtlasi aitaksid sellised meetmed leevendada plastireostust ning energia- ja kliimakriisi. ELis toodetud ja tarbitavast plastist moodustavad suurima osa pakendid. Seega on esimene tähtis samm kiirendada ühekorraplasti direktiivi rakendamist ja selle eesmärkide täitmist, samuti hõlbustada üleminekumeetmeid pakendite ja pakendijäätmete direktiivi läbivaatamisega.

Peamised tulemused

• Plastitootmine on ülekaalukalt suurim tööstuslik nafta-, gaasi- ja elektritarbija ELis, edestades teisi energiamahukaid tööstusharusid, nagu terase-, auto-, masina- ning toidu- ja joogitööstus. See moodustas 2020. aastal ELi fossiilgaasi ja -nafta lõpptarbimisest vastavalt 9% ja 8%. See on umbes sama palju kui 2020. aasta gaasi kogutarbimine Madalmaades ja peaaegu sama palju kui nafta kogutarbimine Itaalias.
• Plastitootmine on ka kõigist naftakeemiatööstuse protsessidest energia- ja toorainemahukaim. See moodustab viiendiku (21,98%) tööstusgaasi ja kaks viiendikku (37,58%) ELi naftatarbimisest. Enamikku sellest energiast kasutati plastpakendite tootmiseks, mis moodustab 40% ELi plasttoodete lõppturust. See teeb ligikaudu 10 miljardit kuupmeetrit fossiilgaasi ja 14 miljonit tonni naftat. See on umbes sama palju kui Ungari gaasi kogutarbimine ning Rootsi ja Taani ühine naftatarbimine 2020. aastal.
• Ligikaudu 15% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi gaasi kogutarbimisest ja 14% nafta kogutarbimisest kasutati 2020. aastal naftakeemiatoodete tootmiseks.
• 2020. aastal pärines 38% ELi gaasist ja 22% naftast Venemaalt, mistõttu sõltub energiamahukas naftakeemiatööstus oluliselt Venemaa fossiilkütustest.
• Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad ja Poola tekitavad koos 77% kõigist ELi plastpakendijäätmetest. Kui Euroopa Liit suudaks plastpakendijäätmeid vähendada 50% võrra ning võtta ringlusse 90% plastpakendijäätmeid, väheneks fossiilgaasi tarbimine ELi tasandil võrreldes 2020. aastaga 6,2 miljardit kuupmeetrit ja nafta tarbimine 8,7 miljoni tonni võrra. See on võrdne Tšehhi nafta ja gaasi kogutarbimisega 2020. aastal.

Tavapärase stsenaariumi puhul kahekordistaks plastitööstus oma gaasi- ja naftapõhist tootmist. See ei ole aga kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisega, siduvate kliimaeesmärkidega, et hoida üleilmset soojenemist alla 1,5 °C, ning vajadusega vähendada nafta- ja gaasitarbimist ja neist sõltuvust. EL ei saa end praegusest kriisiolukorrast välja osta, asendades lihtsalt Venemaa fossiilkütused teistest piirkondadest imporditud kütustega. Iga naftabarrel või kuupmeeter fossiilgaasi, mis läheb plastitootmiseks, pidurdab tunduvalt eesmärki lahendada kliima- ja plastikriis ning vabaneda fossiilsõltuvusest, mis õhutab ebastabiilsust ja toidab sõdu. Selleks, et taastada rahvusvaheline juhtpositsioon võitluses kliima- ja plastireostuskriisi vastu ning kaitsta oma kodanikke hinnatõusu ja sellest tulenevate konfliktide eest, peab EL tegelema häiriva probleemiga – plastiga.

Poliitikasoovitused

• Esimene lihtne samm, mis vähendab plasti esmatootmist, on kiirendada ja laiendada ELi liikmesriikides jäätmete raamdirektiivi ning ühekorraplasti direktiivi rakendamist. Selleks tuleks seada ambitsioonikaid sihte, eelkõige vähendada jõudsalt plastitootmist ja edendada korduskasutamist. Selline tegevus kahandab ka nafta- ja gaasitarbimist.
• EL ja selle liikmesriigid peavad kasutama võimalust, mida pakub pakendi ja pakendijäätmete direktiivi (PPWD) läbivaatamine, et kehtestada pakendite vähendamist edendavaid meetmeid. Need peaksid hõlmama ELi turule viidud pakendite koguhulga piiramist, mis aja jooksul väheneks, ning ringlussevõtusüsteemide arendamist, mille aluseks on põhjalikud ja siduvad taaskasutuse eesmärgid. EL peaks eelkõige kaaluma PPWD kasutamise võimalust, et keelata edasine tarbetu pakendamine, näiteks puu- ja köögiviljade pakendamine ühekordsetesse kotikestesse ja muudesse pakenditesse, ning lõpetada ülepakendamine.
• EL ei saa endale lubada veel kolme aastakümmet, et vähendada pakendi- ja majapidamistoodetes, autotööstuses ning ehitussektoris kasutatavat toorplasti hulka 40% võrra. Nii on kavandatud isegi tööstusharude ettepanekutes, mille on teinud Plastics Europe ja SYSTEMIQ. 2030. aastaks tuleks vähendada tootmist 50 megatonnilt 29 megatonnile.
• ELi liikmesriigid on Venemaa tarnete vähendamise ohule reageerides kokku leppinud, et liikmesriigid kahandavad gaasitarbimist 15% võrra 31. märtsiks 2023. Kuid sellest meetmest ei piisa. Lähikuudel ähvardava gaasipuuduse valguses peavad EL ja selle liikmesriigid tagama, et erakorralised meetmed piiravad tööstuses ebavajalikku nafta- ja gaasikasutust, näiteks kahandavad tarbetut ühekorraplasti ja pakendi tootmist. Selliste piirangute ulatus peab kajastama kriisi suurust ning neid tuleb rakendada viisil, mis kaitseb töötajaid ja väikse sissetulekuga leibkondi.
• EL ja selle liikmesriigid peavad nõudma, et läbirääkimistel, mida peetakse plastireostuse vähendamise ülemaailmse lepingu üle, võetaks vastu jõulisi meetmeid, sealhulgas järgmist: tuvastada päritolu ja lähteained kogu plasti elutsükli kirjeldamisel, piirata kogu maailmas plasti kogutoodangut ning teha ettepanekud alustada plastitootmise järkjärgulist vähendamist, piirates esialgu eriti probleemse või ebavajaliku plasti tootmist.
• EL ja selle liikmesriigid peavad lõpetama uute fossiilkütuste, sealhulgas naftakeemiatööstuse rajatiste ehitamise, alustades moratooriumi kehtestamisest või uute plastitootmisrajatiste (näiteks krakkimisehitiste) lubade külmutamisest.
• ELi ja selle liikmesriikide katsed hankida naftat ja gaasi Aafrikast, USAst ning mujalt pakuvad vaid lühiajalist lahendust pikaajalisele probleemile, süvendades ühtlasi kliimakriisi ning tekitades märkimisväärseid keskkonna- ja tervishoiukulusid riikidele ja kogukondadele, kus kaevandamine toimub. Kriisi lahendamise püüdlused peavad põhinema kõigi fossiilkütuste tarbimise vähendamisel, luues samas aluse õiglasele üleminekule ning takistades uue taristu rajamist. Seega peaks ELi kliima- ja energiadiplomaatia rajanema kliimahoidliku energia kättesaadavuse ja kliimaga seotud õigluse tagamisel. Samuti tuleks selle kaudu täita kohustused, sealhulgas rahalised kohustused, mis on võetud ELi rohelise kokkuleppe, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Pariisi kliimakokkuleppega.
• EL ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd Euroopa naftakeemiatööstusega, et koostada süsinikdioksiidi heite vähendamise kavad. Lisaks tuleb luua fossiilkütusevaba tulevikku silmas pidades tööstussektorile õiglane üleminekuraamistik.

Arvestades, et ELi seitse suurimat nafta- ja gaasitarbijat, kes toodavad plasti, tekitavad ka 77% kõigist ELi plastpakendijäätmetest, tuleks neid meetmeid rakendada esmajärjekorras Belgias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ning Poolas.