Bornholm – ringmajandav oaas keset Läänemerd, kas miraaž või kauaoodatud eeskuju regiooni riikidele?

Taani väikesaar – Bornholm – on endale võtnud ambitsioonika eesmärgi, olla aastaks 2032 täielikult ringmajandav. See tähendab lihtsustatult, et nad suudavad kõike korduskasutada või ringlusse võtta. Käisin Baltimaade ühisdelegatisooniga kohapeal uurimas kas tegemist on soovunelma või täituva reaalsusega.

Bornholm on 40 000 elaniku ja ligi 600 000 hooajalise külastajaga saar, mis on visiooni tasandil nimetanud end kui “Bright Green Island”. Võrdluseks – pindalalt on meie oma Hiiumaa Bornholmist tervelt 1,7 korda suurem. Kohaliku jäätmekäitlusettevõtte BOFA juhi, Jens Hjul-Nielseni esitlusele tuginedes võiks tinglikult jagada saarerahva ettevõtmise kolme hoomatavaks etapiks.

Esimene samm – sihi seadmine, visiooni sõnastamine ja võimuvahetuste ülene kokkulepe

2018 a detsembris võttis Bornholmi omavalitsus ühehäälselt vastu otsuse, et saarel olevat jäätmepõletustehast ei renoveerita, vaid leitakse targem lahendus, kuidas tagada energiakindlus ja suunata põletamise asemel ringlusesse need jäätmed, mille teket pole võimalik vältida. Täna ametisolev Bornholmi linnapea Jacob Trøst kirjeldas, et aastaks 2032, kui põletustehas on vananenud ning suletakse. Selleks ajaks on Bornholmi elanikud, ettevõtjad ja omavalitsus koostöös loonud olukorra, kus jäätmeteke on minimaalne ja kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning suunatakse materjalina ringlusesse.

Visiooni on vaja nii isiklikul tasandil inimeste kaasamiseks ja tegudele inspireerimiseks kui ka omavalitsuse tasandil, et kindlustada muutuseks vajalikud investeeringud. Lihtsalt öeldes aitab see tekkivate tagasilöökidega toime tulla, sest teatakse, miks teekond on ette võetud ja ollakse realistlikud ka selle osas, et ambitsioonika eesmärgiga kaasneb tagasilööke. Olles viimased 9 aastat eest vedanud ja tagant lükanud erinevaid kestlikkuse projekt nagu nt kuhuviia.ee keskkonna arendus ja tööshoidmine, oli Bornholmi külastus hea meenutus, miks info selge ja lihtne edastamine ühes selge eesmärkide seadmisega, on jätkuvalt oluline ja tagab püsivuse.

Teine samm – igaühe panus peab vastama tema mõju ulatusele

2016. aastal töötas Taani jäätmeliit välja ühtse piktogrammide süsteemi liigiti kogumise lihtsustamiseks, et nii ettevõtetel kui ka elanikel oleks lihtne aru saada, mis jääde kuhu käib. 2019. a algas ühisprojekt Rootsi ja Soomega ning 2021 liitusid Eesti, Läti ja Leedu. Kuhuviia.ee meeskond ongi viimase aasta töötanud selleks, et kohandada Taani piktogrammide süsteem nt Eesti jäätmejaamade jaoks. Selle ettevõtmisega anti inimestele tööriist, mis aitab üksikisiku tasandil anda oma panus ja hoogustada jäätmete liigiti kogumist.

Bornholmilt on tuua ka näide kuidas eesmärgi täitumisse aitavad panustada mh suure mõjuga osapooled. Bornholms Energi og Forsyning (BEOF.DK) on oluline osapool saare visiooni poole liikumisel. Nende jagatud ülevaatest on näha kuidas 11 aastaga on suurenenud taastuvenergia kasutuselevõtt.

Nii näiteks on nad võrreldes 2009. aastaga vähendanud elektriimporti Rootsi merekaabli kaudu umbes poole võrra (51% vs 25% aastal 2020).

Seejuures viis BEOF saare suurima koostootmisjaama söe ja õli pealt üle taastuvale puiduhakkele, mis toormena pärineb valdavalt saarelt endalt. Umbes 10 aastaga on suurendatud tuuleenergia osakaalu ligi kaks korda (27% vs 44%), võetud rohkem kasutusele olemasolevat biomassi (1% vs 8%) ja biogaasi (3% vs 8%) ning hoogustunud on ka päikesejaamade energia hulk (0% vs 13% 2020. aastal). Päikeseparkide osa on kavas järgmisel aastal veelgi suurendada, lisaks on Taani riigil plaanis rajada uusi meretuuleparke saarest u 20km kaugusel. Üllatav oli ka põllumajandusest ülejääva põhu kasutus piirkondade keskküttevõrgu käitamiseks.

Olgu selleks suurettevõte või üksikisik – siin saarel vastutavad oma tegevuse eest kõik osapooled.

Kolmas samm – vastutuse võtmine, tegutsemine ja võetud teel püsimine

Visiooni poole liikumise plaane ei ole vaja detailselt kirjeldada, sest muutuvates keskkonnatingimustes ja tehnoloogiate arendamisel on oluline paindlikkus ja valmisolek muutustega kohaneda. Koostöiselt tegutsedes saavad ettevõtted, omavalitsus ja üksikisikud võtta vastutuse vastavalt nende mõju ulatusele. Lisaks liigiti kogutud jäätmete kasutusvõimaluste arendamisele ja kohalike ettevõtete tootmisprotsesside ringmajandavaks nügimisele, on BOFA loonud ka koolituskeskuse, mis pakub teadmisi ning inspiratsiooni nii koolilastele kui ka ekspertidele.

Külastasime Bornholmil olles väga erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone – nt ehitusettevõtet, kohalikku kooli kui ka tootmisettevõtet. Kõik nad ütlesid kui ühest suust, et lisaks enda tegevusele on oluline kaasata noori, sest nemad on tihtipeale ühed suurimad nügijad – nt saamaks oma pere kodus jäätmeteket vähendama ja jäätmeid liigiti koguma. Saare pealekasv sirgub üles teades vaid üht viisi kuidas majandada – ringlevalt. Ja see on vaid (õigete) valikute küsimus.

Üks samm korraga, aga vaid siis kui tead kuhu lähed

Taani piktogrammide projekti laiendamine Baltiriikidesse sai võimalikuks tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustele neis riikides. Nende, Keskkonnaministeeriumi ja Kuhuviia.ee ühise tegutsemise tulemusena on täna kasutusel enamik Taanis välja töötatud piktogrammides mitmes Eesti jäätmejaamas, paljudes ettevõtetes ning omavalitsuste veebilehtedel. Esimesena paigaldas 2021. a suvel uued liigiti kogumise sildid jäätmejaama Saku vald. Sama on juba teinud ka nt Lääne-Harju vald, Tallinn ja Võru. Piktogrammid on vabalt kasutatavad ning need leiad siit lehelt liigitikogumine.ee .

Oluline pole teha kõike korraga, vaid kuskilt alustada. Ühtse piktogrammide süsteemi kasutuselevõtt on üks väike samm. See ei ole kõige olulisem samm, aga kaugelt ka mitte vähetähtis. Oluline on võtta siht ja selle suunas liikuda. Bornholmi näitel vajame kokkuleppeid, tegevusplaani ja järjepidevust.

Eesti, Läti ja Leedu ühisprojekt käivitus 2021. aasta veebruaris ja lõppeb 2022 juunis. Eestis on selle juhtpartner SA Things, mille tegijad on tuntud ka Kuhuviia.ee keskkonna loojatena. Projekti peafinantseerija on Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Projekt võimaldab levitada Taani piktogrammide süsteemi parimaid kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis laiemalt ning soodustab heade jäätmekäitlustavade kasutuselevõttu. Projekt on otseselt seotud Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegevusplaanis Vision 2030 seatud eesmärgiga soodustada ring- ja biomajandust, kestlikku ja konkurentsivõimelist tootmist, kestlikke toidusüsteeme ning ressursitõhusaid ja mittemürgiseid tootmistsükleid.

Lisainfo: Kristiina Kerge kristiina.kerge@kuhuviia.ee